Autor: Siret Trull • 30. august 2013
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ravimite hüvitamine kasvab ennaktempos
Retseptiravimite hüvitamisel on ühelt poolt palju vastandlikke huvisid, kuid tegelikult on domineeriv ühishuvi, et ravitaks võimalikult palju ravimitega, mis on kindlasti märksa efektiivsem kui statsionaarne haiglaravi. Mida rohkem haiguseid on võimalik ravimitega ravida, seda parem on kogu ühiskond, kirjutas sotsiaalminister Taavi Rõivas.
Ühiskonna kulu ravimitele läbi haigekassa eelarve kasvab pidevalt ja kiiresti. Positiivne on see, et põhjuseks on see, et ravimeid ostetakse rohkem ja nende kogused on muutund - küllap usaldatakse nendega ravimist rohkem. Teisalt on ravimid kõige suurem osa inimese enda panusest tervishoiukuludesse. Eestis on paljud teenused patsiendile kas täiesti tasuta või väikese omaosalusega, ka kulukad operatsioonid. Seetõttu on teatav ebaproportsionaalsus ja tuntav osakaal kaldu ravimite poole. Üle 40% kõikidest eurodest, mida patsiendid tervishoiule kulutavad, panustavad nad ravimitele. Seal on meil haigekassaga ühised ja tõsised plaanid, et kättesaadavust inimeste jaoks parandada.
Tuntud on näiteks kampaaniad, kus innustatakse inimesi toimeainepõhiseid ravimeid usaldama, seal, kus on valik olemas. Perioodil 2009-2012 on ühe retseptiravimi hind inimese jaoks 1,5 eurot vähenenud. Siin kokku hoitud raha saame panustada rohkemasse ravimihüvitusse ja ka sellesse, et uued ravimid saaksid turule tulla. Mis samuti on riigile väga kulukas.
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!