Autor: Triin Tabur • 9. september 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

SA Ida-Viru Keskhaigla esindaja Viktoria Sladzevskisi sõnul taolist statistikat nende haiglas küll tehtud ei ole, kuid mitteametlike andmete järgi on peremeditsiini patsientide osakaal EMOs ca 40%. Sellistel puhkudel on tegemist erinevat liiki valudega, nt pea-, selja-, jalavalu, on palavikud ja köhad-nohud ning putukahammustused. "Sellised probleemid kuuluvad tavaliselt ikkagi perearsti kompetentsi," ütles haigla esindaja. "Kindlasti häirivad sellised patsiendid EMO tööd, kuna tekib osakonna ülekoormatus," lisas Sladzevskis.

Viljandi haigla esindaja Krista Valdvee kinnitas samuti, et nende majas on EMOsse pöördujaist ca 40% olnud neid, kelle tervisemure erakorralist sekkumist ei vaja. "Kõige enam ütlevad rohelise kategooria patsiendid põhjenduseks, et perearst on puhkusel või kaugel. Suvel liiguvad ju inimesed palju ringi," rääkis Valdvee. "On arusaadav, et inimese silmis on kõik tema tervisesse puutuv alati erakorraline ja kiireloomuline, aga näiteks puugi eemaldamiseks või krooniliste hädadega ei peaks EMO-sse pöörduma," jätkas ta.