Autor: Siret Trull • 30. september 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Kuigi joogivee kvaliteedi tagamine on veekäitleja kohustus ning kõik veekäitlejad teevad regulaarselt analüüse, kontrollib Terviseamet riikliku järelevalve käigus täiendavalt joogivee kvaliteeti. Sellega tagatakse pidev kontroll ühisveevärkide veekvaliteedi üle,“ kinnitas Terviseameti keskkonnatervise osakonna juhataja Leena Albreht. „Riikliku järelevalve käigus seni tehtud analüüsid näitavad, et Eestis ei ole probleeme raskemetallide sisaldusega veevärkides, pestitsiidide jääkidega ega teiste ainetega, mis võivad mõjutada inimeste tervist.“

Eelmisel aastal oli Leena Albrehti sõnul Eestis Terviseameti järelevalve all 1105 veevärki, mis varustasid joogiveega kokku 1 153 076 tarbijat ehk 89,6% rahvastikust, tänaseks on jäänud veel vaid 32 sellist ühisveevärki, kus norme ületab fluoriidide- ja 3 väikest veevärki, kus norme ületab boori sisaldus joogivees. „Meil rajatakse pidevalt uusi ja laiendatakse olemasolevaid veevärke ning ehitatakse kaasaegseid veepuhastusjaamu, esmajoones just fluoriidide, raua ja mangaani ärastuseks ning vee organoleptiliste omaduste parandamiseks,“ ütles Albreht. „Tänu pöörd-osmoosi seadmete rakendamisele on saavutatud edu ka liigse fluoriidi ja boori sisaldusega vee parandamisel.“