3. oktoober 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Miks otsustasite kandideerida IVKH juhatuse liikme kohale – sellega saan aru, kaasneb ka ravijuhi roll. Olete ise aasta tagasi seoses arstide streigiga kirjutanud arvamusloos just selle piirkonna kohta üpriski nukralt: Ida-Virumaa on meil kahjuks üldse «põlatud» piirkond. Sinna ei soovi keegi minna ja nii töötavad seal enamasti Venemaal väljaõppinud arstid. /…/ Ma ei tea, kas Lapimaal väikses linnas töötades on sotsiaalne keskkond parem kui Kohtla-Järvel.“ – kas Teie oma otsusega sooviksite olla ka teistele eeskujuks, et seda müüti murda?

Eesti taasiseseisvumise vältel on Ida-Virumaa kui piirkond jäänud riigi mõistes tähelepanuta. Seal on likvideeritud aastakümneid toiminud ettevõtted. Viimane „piisk karikasse“ on idee ühendada Narva Eesti Gümnaasium vene kooliga. Olen Narvas sündinud ja kasvanud. Olen selle kooli vilistlane.