Autor: Triin Tabur • 17. oktoober 2013
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Naistearst: enamikku abordi soovijatest ümber ei veena
Aastakümnetega on abortide arv Eestis tublisti vähenenud – kui veel 1996. aastal tehti Tervise Arengu Instituudi (TAI) andmetel 16 887 meditsiinilist aborti, millest 597 olid terapeutilised ehk rasedus katkestati meditsiinilistel näidustustel, siis mullu tehti 6082 aborti, millest 193 olid terapeutilised. Võrdluseks, elussünde oli mullu 14 369.
"Nii nagu on sünnitusi aastatega vähemaks jäänud, on ka aborte vähemaks jäänud, aga abortide ja sünnituste suhe on paremaks muutunud," selgitas Ida-Tallinna keskhaigla (ITK) naistearst Külli Erlang. Kui 2003. aastal oli saja elussünni kohta 81,6 aborti, siis 2012. aastal 42,3.
"Teadlikkus on tõusnud. Inimesed planeerivad rohkem ja kättesaadavad on erinevad rasestumisvastased vahendid. 25–30 aastat tagasi oli kondoom kohati kättesaamatu. Praegu leiab iga naine koostöös arstiga endale ja oma perele sobiva meetodi," nentis Erlang, kes on ITK naistekliinikus töötanud kümme aastat. Mullu tehti selles haiglas 1650 aborti, mis on ühe haigla kohta suurim arv Eestis. "Me ei saa sellest tööst mööda ja naistearstid on seisukohal, et abordi valimise võimalus peab olema," ütles Erlang.
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!