Autor: Kadi Heinsalu • 14. november 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

 „Eestis põeb 1. tüüpi diabeeti kokku ligi 6000 inimest. Tegemist on autoimmuunhaigusega, mille tekkepõhjused on seni, 92 aastat peale insuliini avastamist, ikka veel ebaselged. Teame seda, et kui inimene haigestub 1. tüüpi diabeeti, siis on tema kehas insuliini tootvad rakud hävinenud. Kindel on, et seda haigust ei saa hoida kontrolli all tableti ja dieediga. Ja kindlasti peab teadma, et see haigus ei ole tekkinud maiasmokkadest lastel liigse kommisöömise karistuseks ning et see haigus ei ole nakkav. Täna ei oska meditsiin 1. tüüpi diabeedi ärahoidmiseks kahjuks midagi teha,“ selgitab Peegel.

1. tüüpi diabeedi diagnoosiga lapsed ja täiskasvanud saavad Peegli sõnul elada ainult tänu kehavälisele insuliinile, mida nende enda organism enam ei tooda. „Kuna insuliin on hormoon, ei ole seda võimalik suu kaudu manustada, vaid seda tuleb inimese organismi süstida. Maailma diabeedipäeva tähistataksegi 14. novembril Nobeli preemia saanud insuliini avastaja Frederick Bantingini auks tema sünnipäeval,“ lisas Peegel.