Autor: Siret Trull • 16. november 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Veel paari aasta eest pidi arstide liit mitu korda aru pärima, miks registreerib Terviseamet Eestis eriarstidena peamiselt Venemaalt ja Ukrainast tulnud arste, kes ei ole läbinud nõutava kestusega erialakoolitust ega sooritanud ka oma kvalifikatsiooni tõendavat eksamit. Viimaste uudiste põhjal tuleb Terviseametit tunnustada, sest kontroll on nüüd rangem ja ainult töökogemuse põhjal ilmselt eriarstina tööle ei pääse.

Euroopa Liidus kehtivad arstiõppele ühesugused reeglid ja ühes liikmesriigis omandatud haridus ning töötamisõigus kehtib ka kõikides teistes EL maades. Niinimetatud kolmandatest riikidest tulijate pädevuse kontrollimiseks on igal riigil vabad käed, peale ühe kindla tingimuse: koolituse kestus peab vastama Euroopa Liidus nõutavale. Nii ütlevadki Eesti seadused, et väljaspool Euroopa Liitu õppinud isik tohib töötada eriarstina, kui läbitud koolitus vastab meie residentuuri kestusele. Lisaks nõutakse vähemalt kolmeaastast erialal töötamise kogemust. Kui need tingimused ei ole täidetud, peab Terviseamet suunama arsti sobivustestile. See sooritatakse Tartu Ülikooli juures ning on sisuliselt võrreldav residentuuri lõpueksamiga.