Ehkki tänapäevane meditsiin on üsnagi tõhus ägeda, näiteks postoperatiivse valu pärssimisel, on probleemiks just kroonilise valu üha suurenev osakaal, kirjutab PERHi neuroloog Anne Perli kokkuvõttes Baltimaade IV valukonverentsist, mis toimub novembri lõpus Tallinnas.
Meieaegses arenenud maailmas kasvab keskmine eluiga ja koos sellega suureneb nii krooniliste haiguste kui ka valusündroomide hulk. I. Belfer (USA) tõi välja hämmastavad arvud: oma mingil eluperioodil kannatab peavalu all umbes 58, fibromüalgia tõttu 51% ja kroonilise alaseljavalu pärast kuni 68% elanikkonnast. Pärast haigusliku faktori toimimist või trauma teket on äge valu loomulik, kuid teatud osal haigeist tekib närvisüsteemi sensibiliseerumine ja valuaistingu eskaleerumine kõrgema närvisüsteemi tasemele. Miks muutub osal inimestest valu krooniliseks? Rääkimata mõnedest monogeetilistest valuga seotud haigustest (hereditaarsed sensoorsed neuropaatiad, perekondlik hemipleegiline migreen jt) on olemas vähemalt 100 geeni, mis osalevad valu krooniliseks muutumises. Näiteks geen a2d3 on seotud kroonilise alakeha valuga (low back pain LBP). Oluline on mainida, et vastavalt pärilikkusele toimib ravi individuaalselt ja mõne patsiendi puhul võib laialdaselt kasutatav gabapentiin osutuda täiesti efektituks.
Seotud lood
29. - 30. novembril 2013. a astal toimub Tallinnas Meriton Grand Conference & Spa hotellis rahvusvaheline sümpoosion Pain in the Baltics IV
Hea arst! Tule ja anna oma väärtuslik panus, et terviseraskustesse sattunud inimesed saaksid võimaluse elada võimalikult toimekat ja rahuldustpakkuvat elu!