Kuigi ravimite paralleelkaubandus ei ole Eesti ravimiturul mastaapne probleem, näevad tootjad, et aeg-ajalt tekkivaid ravimite puudujääke oleks võimalik vältida. Selleks peaks esmase müügiloa hoidjaid nii paralleelekspordist kui ka -impordist alati teavitama.
2009. aasta juunis tegi WHO otsuse kuulutada välja gripiviiruse A/H1N1 pandeemiaohu kuues aste. Seagrippi oli selleks hetkeks nakatunud 74 riigis ligi 30 000 inimest, kellest 141 surid ning kardeti, et seagripp võib väljuda kontrolli alt, nõudes sadade miljonite inimeste elu. Riigid hakkasid kokku ostma gripivaktsiini ja õhutasid inimesi end vaktsineerima. Vaktsineerimata inimesed vajavad haigestumisel aga ravi ning seetõttu tekkis üle maailma suurenenud nõudlus ka gripiravimi järele.
Seotud lood
Ravimiseadusesse poole menetluse ajal lisandunud üllatusettepaneku jättis riigikogu juba vastuvõetud eelnõust küll välja, kuid selle seadustamiseks loodi täiesti uus eelnõu.
Eile oli riigikogus ravimiseaduse § 20 täiendamise seaduse eelnõu teine lugemine. Eelnõuga tahetakse anda Ravimiametile õigus erakorralise meetmena keelata ravimi väljavedu, kui ravimiga katkematu varustatuse tagamine on oluline inimese või looma tervise seisukohast ning teisi sama toimeaine ja tugevusega ravimeid Eestis ei turustata või turustatakse ebapiisavas koguses.
Ravimiseaduse muutmise eelnõusse lisandus poole menetluse ajal “üllatusettepanek”, mis teenib ravimimüüjate sõnul selgelt ravimitootjate huve. Lisaks takistab see müüjate hinnangul vabakaubandust ning on vastuolus Euroopa õigusega, kirjutas tänane Äripäev.