Parksepp märkis, et sarnased probleemid kooruvad välja ka teiste erialade arengukavadest: inimeste ja raha vähesus on üsna universaalsed mured. Psühhiaatria puhul on aga lisaprobleem, et Eesti on endiselt nelja viimase Euroopa riigi hulgas, kus puudub defineeritud vaimse tervise poliitika, mis on osalt siinse psühhiaatriavaldkonna arengu pidur.
Kui mullu arengukava uuendama asudes eelmises, 2004. aasta dokumendis seatud eesmärkide täitmist uurima asuti, tuli tõdeda, et mitmedki neist on ellu viimata seetõttu, et riigi tasandil ei ole tervishoiusüsteemi piisavalt analüüsitud ega teadvustatud vaimse tervise valdkonna probleeme. “Küsimus on, kas see jääb vaid raha taha või ka erinevate poliitikute ja ametnike tahtmatuse taha selle valdkonnaga tegeleda ja sinna panustada,” sõnas Parksepp.