• 04.06.14, 10:27
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Arstiõppe praktika maht kahekordistub

Uuest õppeaastast suurendab Tartu ülikooli arstiteaduskond arstide õppekava kliinilise praktika osakaalu. Sellest lähtuvalt muutub arstiõppe VI aasta praktika-aastaks, mille vältel läbitakse 36 nädalat praktikat: 8 nädalat peremeditsiini ning 28 nädalat haiglameditsiini.
Õppekavamuudatuse peamine eesmärk on anda arstiõppe lõpetanutele paremad praktilised oskused, muutes selleks seni kehtivat õppekava ja praktika struktuuri ning täpsustades õpiväljundeid. Samuti on eesmärk kaasata lisaks SA TÜ kliinikumile rohkem Tallinna, Pärnu, Ida-Viru ja teisi Eesti tervishoiuasutusi ning perearste tulevaste arstide ettevalmistamisse põhiõppes. „Nimetatud eesmärke toetab ka eelmisel nädalal TÜ ja Põhja-Eesti regionaalhaigla vahel sõlmitud koostööleping, samuti varasemad samalaadsed lepingud Ida-Tallinna keskhaigla ja Tallinna lastehaiglaga,“ sõnas Tartu ülikooli arstiteaduskonna õppeprodekaan Tõnis Karki.

Seotud lood

Uudised
  • 04.09.14, 08:00
Kuues aasta praktikal kulub marjaks ära
Alanud õppeaastast muutub arstiõppe VI aasta praktika-aastaks. Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi president Elinor Õunap ütles, et tema arvates, on õppekava muudatus igati teretulnud, see tagab peatsetele arstidele paremad praktilised oskused ülikooli lõpetamisel.
Uudised
  • 03.09.14, 17:09
Keis: Praktika kasv lubab arstile väiksemat koormust
Alanud õppeaastast suurendab Tartu Ülikooli arstiteaduskond arstide õppekava kliinilise praktika osakaalu. Sellest lähtuvalt muutub arstiõppe VI aasta praktika-aastaks, mille vältel läbitakse 36 nädalat praktikat: 8 nädalat peremeditsiini ning 28 nädalat haiglameditsiini.
  • ST
Sisuturundus
  • 27.06.25, 16:26
Kas Euroopa tervishoid suudab ajaga kaasas käia? Uuenduslik ravi vajab kiiremat teed patsientideni
OECD värskes aruandes „Health at a Glance 2024“ prognoositakse, et aastaks 2050 on Euroopa Liidus (EL) üle 65-aastaseid inimesi juba kolmandik elanikkonnast. Kui lisada sellele elustiiliga seotud riskitegurid ja sotsiaalmajanduslikud erinevused, on selge, et Euroopa peab kiiresti ajakohastama oma tervishoiusüsteeme, et parandada patsientide elukvaliteeti.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Meditsiiniuudised esilehele