Autor: Siret Trull • 23. juuli 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eelnõu seletuskirjas märgitakse, et seni oli saatekirjas (sama mis aktiivravis) kajastuv informatsioon iseseisva õendusabi teenuse osutamiseks ebapiisav. Hooldusravile suunamisel on vaja teistsugust lähenemist kui aktiivravi puhul. Peamine ei ole niivõrd diagnoos(id), kuivõrd vajadused teenuste, eelkõige õendustegevuste järele. On vaja, et suunava arstiga töötav õde hindaks isiku seisundit lähtudes tema vajadusest just õendusabi järele ning arst määraks ravi, nii et iseseisvale õendusabi teenusele suunataks õiged isikud koos piisava informatsiooniga, seisab seletuskirjas.

Esmase õendusabi- ja hooldusvajaduse suudab Eesti Perearstide Selts hinnangul ära hinnata ka arst koostöös õega. Saatekirja täiendamisel on lähtutud põhimõttest, et selle täitmine ei tohi olla liigselt töömahukas, kuid teabe hulk peab võimaldama anda suunaja esialgse hinnangu teenuste vajadusele ja parema alginformatsiooni iseseisva õendusabi osutajale.