Autor: Siret Trull • 24. juuli 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ühing toob ministeeriumile saadetud märgukirjas välja, et vastavalt Tervishoiuteenuste korraldamise seadusele keeldub TKE avalduse menetlemisest, kui samas asjas on olemas jõustunudkohtuotsus või samas ajas toimub kohtumenetlus. EPEni on jõudnud mitmed kliendijuhtumeid, kus TKE on seaduse paragrahvi meelevaldselt kohaldanud ning jätnud patsiendi esitatud avalduse menetlemata põhjusel, et isikuga seoses on toimunud või on pooleli kohtumenetlus, mille vaidluse esemeks ei ole osutatud tervishoiuteenuse kvaliteet. EPE hinnangul ei ole õiguspärane olukord, mil TKE keeldub arvamuse andmisest nt tahtest olenematu ravi kohaldamise menetlusele põhjendusega, et antud asjas on jõustunud kohtuotsus, kui vastava kohtumenetluse esemeks ei ole osutatud tahtest olenematu ravi kvaliteet.

„Tulenevalt juriidilisest määratlusest ei ole TKE otsused Haldusmenetluse seaduse § 51 mõttes käsitletavad kui haldusaktid, vaid kui haldustoimingud 2. Sellest lähtuvalt puudub ka võimalus taotleda Halduskohtumenetluse seadustiku § 37 lg 2 p 1 alusel nende tühistamist. Järelikult on TKE otsus kohtu jaoks kui eksperthinnang, mida vaidluspool võiks esitada mõne fakti tõendamiseks või ümberlükkamiseks,“ leiab ühing.