Autor: Siret Trull • 22. august 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

1. juulist hakkasid Eestis kehtima korrakaitseseaduse muudatused, mis lubavad avalikes kohtades alkoholi tarbida juhul, kui teisi inimesi selle käigus ei häirita. Samal ajal jäävad alkoholi tarbimisel avalikus kohas kehtima piirangud, mille kohaselt ei tohi alkoholi juua ühissõidukis või ühissõiduki peatuses, lasteasutuste, noortelaagrite ja haiglate läheduses. Lisaks on kohalikel omavalitsustel õigus kehtestada täiendavaid piiranguid ning seda võimalust on praeguseks hetkeks kasutanud juba mitmed Eesti linnad.

Paljud tervishoiuorganisatsioonid, poliitikud, koolijuhid ning lastekaitseorganisatsioonid on avalikult väljendanud oma nördimust selle seadusemuudatuse üle. Arvestades seda, et praegune valitsus on võtnud oma eesmärgiks vähendada Eestis alkoholist tingitud kahjusid ning astunud selle täitmiseks juba esimese sammu alkoholi aktsiisi tõstmise näol, tundub käesolev seadusemuudatus paljudele valitsuse kavatsustega vastuolus olevat. Justiitsministeeriumi teatel on muudatuste eesmärk vähendada keelde ja käske ning anda rohkem vastutust kodanikele endile. Siseministeeriumi korrakaitse ja kriminaalpoliitka osakonna juhataja Priit Heinsoo sõnul peab aga  inimest karistama siis, kui alkoholi tarbimisega avalikus kohas kaasneb avaliku korra rikkumine. Pargis õlle joomist ei pea ta vajalikuks keelata. Või nagu uudist kommenteerinud kodanik selle seisukoha lühidalt kokku võttis: joove on seisund, mitte kuritegu. Seega võiks seda seadusemuudatust võtta kui valitsuse usaldusavaldust Eesti kodanikele. Eestlaste endi usk kaasmaalaste eneseregulatsiooni võimesse tundub valitsuse omast aga mõnevõrra väiksem olevat.