Kaebaja hammastele paigutas hambaarst 2001. a märtsis silla, mis põhjustas talle valu ja ebameeldivusi. Kaebaja esitas 2003. a märtsis avalduse kriminaalasja algatamiseks hambaarsti vastu ravi ebaõiges kohaldamises ning palus läbi viia ekspertiisi.

Samal aastal antud ekspertarvamus tuvastas ravi ebakohasuse ja soovitas silla eemaldada. 2011. a mõistis esimese astme kohus hambaarsti õigeks põhjendusega, et kaebaja oli ise keeldunud silla püsivast paigaldamisest. Apellatsioonikohus jättis otsuse muutmata. Kaebaja avaldus EIK-ile oli konventsiooni artikli 8 rikkumise tuvastamiseks põhjusel, et tal ei olnud võimalik tuvastada meditsiinilist minetust ja saada selle eest hüvitist. Muuhulgas märkis kaebaja, et Rumeenia õigussüsteemi kohaselt ei ole meditsiinilise ekspertiisi läbiviimine võimalik ilma, et eelnevalt oleks algatatud kriminaal- või tsiviilmenetlus.

EIK-i seisukohad

Viidetega kohtulahenditele selgitab EIK, et kuigi kaebajale põhjustas väidetava kahju erapraksise kaudu teenust osutanud hambaarst, tuleb riikidel EIÕK artikli 8 nõuete täitmiseks tagada õiguslik menetlus meditsiiniliste minetuste uurimiseks ja vajadusel hüvitise saamiseks.

Käesolevas asjas põhjustati kaebajale püsiv puue ja seetõttu oli tegemist raske vahelesegamisega tema eraelu puutumatusesse. EIK on varasemalt Rumeenia suhtes tuvastanud, et isikutele ei ole tagatud vaba juurdepääs nende kohta läbiviidud meditsiinilisele ekspertiisile. Kui olukord olnuks teistsugune, siis saanuks kaebaja varem selgust selles, kas ta on ebaõige ravi ohver. Meditsiinilise ekspertiisi tulemustele kiire juurdepääs on vajalik ka selleks, et isik saaks teha mõistliku otsuse kohtumenetluse algatamise põhjendatuse osas. EIK märgib, et kohtulahend oli vastupidine meditsiinikomisjoni leidudele. Samas tuli kaebajal oodata ligikaudu 8 aastat kohtulahendini jõudmist. Nende asjaolude koostoimes leidis EIK, et riik ei täitnud oma positiivseid kohustusi artikli 8 kontekstis.

Kaebaja palus hüvitada varalise kahju summas 120 000 eurot, mis oli väidetavalt hammaste raviks vajaminev summa. Kuivõrd kaebaja ei esitanud oma nõude kinnituseks dokumente, siis hindas EIK kahju n.ö üldise meetodi alusel, mida kohaldatakse siis, kui konkreetse kahju kindlakstegemine ei ole võimalik.

Resolutsioon

1.      EIÕK artikli 8 rikkumine;

2.      Kahjude hüvitamiseks määras EIK kaebajale 25 000 eurot ning kulude katteks 850 eurot.