Tegemist oli siiski erakorralise tasuga kirur­gile kindla töö eest. Osalise ja täistööajaga töötavate arstide keskmine brutotunnipalk lisatasudeta oli tänavu märtsis 10,12 eurot, õendustöötajatel 4,98 eurot ja hooldajatel 2,74 eurot.

Tervise Arengu Instituudi iga-aastane palgauuring näitab, et võrreldes 2013. aastaga neis ametigruppides brutotunnipalgad oluliselt muutunud ei ole. Tõus on arstidel olnud keskmiselt 2,5%, õendustöötajatel 2,8% ja hooldajatel 1,8%. Hambaarstide brutotunnipalk oli märtsis 11,87 eurot ja see on kasvanud aasta jooksul tervelt 12,5%.

Kuigi enamikul tervishoiutöötajatel ületab palk kollektiivlepingus ettenähtut, on ka neid, kelle tasu jääb sellele alla. Arstide hulgas on neid 7,5%, õendustöötajate seas 4,4% ja hooldajate seas 1,6%. Sarnaselt eelmise aastaga töötas enamik neist perearstiabis.

Alla palgakokkuleppe töökohti esineb mitmes kohas
TAI analüütiku Hedi Liivlaidi sõnul esineb alla palgakokkuleppe tasustatud arstide ametikohti ka eriarstiabiasutustes, haiglates ja ambulatoorses taastusravis. Väga väike osa ka kiirabis. “Vaadates arsti ameti järgi alla palgakokkuleppe tasustatud ametikohti, ei saa välja tuua, et üks või teine oleks rohkem esindatud peale perearstide. Nende hulgas on nii labori-, taastusravi ja töötervishoiuarste, günekolooge, neurolooge, ortopeede, psühhiaatreid kui ka teiste erialade esindajaid,” ütles Liivlaid.

Tema sõnul oli uuringu absoluutselt kõige madalam tasu 2,14 eurot tunnis. “Tegemist on perearstiga ja ettevõtte juhiga. Tegemist võib olla olukorraga, kus palgana makstakse riikliku miinimumi lähedast tasu ja lisaks võetakse dividende,” selgitas Liivlaid.

Kõige kõrgem kogutunnipalk oli 70 eurot tunnis. “Tegemist on eriarstiabiasutuses töötava üldkirurgiga. Oluline on märkida, et sellist tunnipalka maksti erandkorras mõnetunnise konkreetse töö eest. Kindlasti ei tohi siin kujundada arvamust, et üldkirurgid teenivadki 70 eurot tunnis,” rõhutas Liivlaid.

Perearstid eelistavad ettevõtjana dividende
Perearstide seltsi juht Diana Ingerainen selgitab, miks perearstid endale vahel madalat palka maksavad. “Ettevõtjana peame ettevõtte kasumliku hoidma. Enamasti on tegemist soolopraksistega, kus perearst ongi endale tööandjaks juriidilises mõttes. Kuna divi­dendidelt on teatud maksud soodsamad, siis ettevõtjad seda varianti ka kasutavad,” selgitas Ingerainen. Pereõdede puhul esineb aga tema sõnul väga palju osaajaga töötamist ja Ingerainen ei ole kindel, et TAI uuring seda arvestab. Tema sõnul on nende eesmärk eelkõige tasakaal. “Hea tava on tööandja kulud ja tulud tasakaalus hoida pakkudes paremat abi, mis antud ressursi tingimustes pakkuda saab,” sedastas ta.

Järgmise aasta palgakokku­lepped on kollektiivlepingu seaduse kinnitamise ootuses veel lahtised. Riiklik lepitaja tegi omapoolse pakkumise, millega meedikud olid osaliselt nõus, kuid haiglad soovisid lisaaega. Lõplik selgus peab saabuma hiljemalt haigekassa nõukogus 28. novembril.