Riigikontrolli sotsiaalvaldkonna auditite juht Liisi Uder toob välja kolm eeldust, et töövõimereform õnnestuks, vahendasid ERR uudised.

Esiteks. Reformi on plaanis esialgu rahastada eurorahast. Euroopa struktuurifondide raha on mõeldud Uderi sõnul selleks, et süsteemi muuta, ning see pole raha, millest seda üleval pidada.

Juba eelnõu algses seletuskirjas on toodud kolm varianti, kuidas edaspidine rahastamine korraldada: töötukassa rahast (st töötuskindlustusmaksest või töötukassa netovaradest), riigieelarvest või mõlemast kokkulepitud osakaalus. Kuidas täpselt, vajab aga ühiskondlikku debatti, millest seni on hoidutud, märgib Uder.

Teiseks. "On küll oluline, et juba töövõime kaotanud inimesi toetab riik igakülgselt ja loob koos teiste osapooltega neile võimalused tööle naasta, aga samas ei tohi unustada, et see reform on tõeliselt edukas alles siis, kui meil ei kasva peale enam uut põlvkonda töövõimetuid," toonitab Uder.

Kuigi reformi esialgsetes plaanides olid tugevalt esil ka töökeskkonnaga seotud teemad, näiteks tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustussüsteemi rakendamine, siis reformi hilisemas faasis on sellest loobutud. Nagu ka mitmed teised reformiga seotud isikud on rõhutanud, ei tohiks reformi läbi viia selliselt, et tervik on läbi mõtlemata.

Kolmandaks. Reformi vajalikkust Uderi sõnul enamasti kahtluse alla ei seata. Arutletakse selle üle, kas riik, kas ühiskond on selleks valmis, kas me oleme selleks võimelised.

Riigikontrolli jaoks on Uderi selgitusel murettekitav olnud töövõime hindamise uue metoodika rakendamine, milles ei olda 100% kindlad.

Loe täismahus siit