Unepaanika on õudusunenäod, mis algavad tavaliselt umbes tund pärast magamajäämist ja äratavad nii väikeseid kui suuri. Tihti algabki unepaanika väikelapseeas või varasemas täiskasvanueas. Unepaanika alaliike on mitmeid: osal juhtudest inimene väliselt magab rahulikult, osal juhtudel aga hakkab karjuma ja isegi käte-jalgadega vehklema. Reeglina peaks ta hommikul seda kõike ise ka mäletama.
Turu ülikooli teadlane Katja Valli rääkis, et ühe uuringu andmetel nägi 35-45% täiskasvanutest vähemalt kord kuus hirmuunenägu. Tavaliselt ei ole nähtavat põhjust, miks need tekivad, jätkas Valli. See pole kuidagi seotud inimese päevase käitumisega: ta ei ole päeval vägivaldne või ei unista hirmutegudest. Küll aga on see seotud mitme haiguse ja muidugi stressiga, rõhutasid arstid. Näiteks parkinsoni tõvega, aga ka narkolepsiaga käivad unepaanikad tihti kaasas.