Autor: Siret Trull • 23. november 2014
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine. Ebola suudab ka üllatada
Oulu ülikoolihaigla infektsionistid on juba pidanud Ebola suhtes nõu andma. “Arstidel on olnud veidi segane, millal inimesel on siiski reaalne võimalus Ebola saada,” ütleb osakonna peaarst Hannu Syrjälä. Ebola kahtluseks ei piisa sellest, et palavikuga patsient on reisinud Aafrikas, kuid mitte epideemiapiirkonnas. Teine rühm küsimusi on puudutanud peiteaega. “Nakkuse saamise ja haigustunnuste väljakujunemise vahelisel ajal ehk 2–21 päeva jooksul ei ole inimene nakkusohtlik,” kinnitab Syrjälä.
Seega saab Ebola-kahtlusega patsienti uurinud arst jätkata tööd, kui tal endal haigustunnuseid ei ole.
Tõenäosus, et Soomes tuleks ette mõni Ebola juhtum, on väga väike. Samas on juhised sellises olukorras käitumiseks tervishoiuasutustele edasi antud. Nii on näiteks Soome haiglad varustanud end turvalisemate laboriseadmetega, personal on harjutanud kaitseriiete turvalist selga panemist ja ära võtmist. Abistajatel on selle juures suur roll.