Autor: Kadi Heinsalu • 5. veebruar 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Enamus on tänavapildis näinud pulka pahvivaid inimesi. Aug selgitas, et E-sigaretid jagunevad laias laastus kaheks: osad on nikotiini manustamiseks, teine osa dekoratiivse eesmärgiga. E-sigarett koosneb kolmest osast: on vedelikupadrun, mida kuumutab aurusti, ja lisaks on laetav aku või patarei. „Meie uuringu eesmärgiks oli vaadata, kuidas see nikotiini sisaldav täitevedelik mõjutab bronhi epiteeli,“ selgitas Aug. „Miks seda üldse uurida? E-suitsetamise puhul kardetakse, et see võib viia suitsetamise normaliseerimiseni ühiskonnas.“ Ta meenutas, et WHO ei soovita e-sigarette eriti noortele ja soovitab taunida alusetuid terviseväiteid e-sigarettide kohta nagu see, et need on ohutud. „Üks hirm on see, et see viib päris tubakani. Kõige suurem hirm on see, et pikk mõju e-sigareti tarvitajatele ja passiivsetele e-sigarettide kasutajatele on täiesti must maa – kasutamisaeg on olnud nii lühike, et mõju pole võimalik veel väga täpselt ennustada,“ rääkis Aug.

Nende katse kestis kokku 13 tundi. „Kasvatasime üles primaarsed bronhiepiteeli rakud, viies nad maksimaalselt baaskeskkonna tingimustesse, olid ühelt poolt söötmes ja teiselt poolt rõhu käes,“ kirjeldas Aug „Jagasime rakud kolmeks. Üks grupp said e-sigareti vedelikku söötme peale ja gaaskeskkonda, teine grupp sai tavalist sigaretisuitsu kondensaati. Kolmas grupp jäi kontrollgrupiks. Lasime tund aega inkubeerida, seejärel ühe osa jätsime endiselt e-sigareti ja teise tavasigarettide meelevalda. Siis proovisime e- ja tubakasuitsu saanud rakkude peal kahte erinevat antioksüdanti, mis võiksid aidata rakkudel selle koormaga paremini toime tulla. Proove võeti iga tund, kuni 13. tunnini. Tegemist oli dünaamilise uuringuga. Meid huvitas ainult see, mis toimub rakus sees, mitte see, mis söötmes.“