Autor: Siret Trull • 19. veebruar 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Selles seaduses on liiga palju agasid ja seda kindlasti hakatakse mingil moel muutma,“ usub Juul. Ta märgib, et Euroopas on tõepoolest hulk riike, kus omanikeks on üksnes proviisorid, kuid seal on see juba ajalooliselt nii olnud. „Sellist pretsedenti, nagu Eestis luuakse, Euroopa Liidus ei ole: et tegutsevatelt ettevõtetelt võetakse vara ära mingi aja jooksul ja antakse uutele ettevõtetele ning  juriidilistele isikutele. See on ennekuulmatu ja sellega kaasnevad riskid on kaalumata.“

Ka on talle arusaamatu, mida ketiapteekidele ikkagi ette heidetakse.  „Mis me halvasti oleme teinud? Kas me pakume halba teenust, kas rikume seadust? Me ei ole kuulnud seda. Kuuleme seda, et proviisor on inimlikum kui suur ettevõte. Aga meil ju töötavad ka proviisorid ja farmatseudid. Öelda, et proviisor, kes töötab suurettevõttes, ei ole proviisor, on alatu,“ on Juul põhjendamatu kriitika peale nördinud. Ta lisab, et seadusemuudatuse põhjuseks on ikkagi erinevad ärihuvid, teenuse kvaliteeti ei mõjuta see kuidagi.