Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti peab tõstma kliimamuutustega kohanemise võimekust
Kliimamuutus ja selle mõjud on Eestis teravnemas. Viimasel poolsajandil on juba talved lühenenud, lumepäevade arv vähenenud ja erakorralised ilmastikuolud sagenenud. Üleujutus- ja tormikahjud ei ole veel oluliselt suurenenud, küll aga põhjustavad suvised kuumalained liigsuremust.
Toetudes kliimamudelitele võib pessimistliku stsenaariumi kohaselt aasta keskmine temperatuur tõusta Eestis 21. sajandi lõpuks 4,3 kraadi võrra, mis tähendab, et juba lähikümnenditel jääb Lääne-Eesti saartel talvine õhutemperatuur püsivalt üle 0 °C ja sajandi lõpuks muutub lumine talv üle Eesti haruldaseks.
Seotud lood
Kui varem oli igal tervishoiutöötajal isiklik kittel, siis tänapäeva haiglates ja kliinikutes kasutatakse üha enam renditavaid tööriideid, mis on jagatud, kuid hügieenilised ja alati jälgitavalt hooldatud. Tööriiete korrektne hooldus on meditsiiniasutustes hädavajalik – see aitab vältida bakterite, viiruste ja muude haigusetekitajate levikut ning tagada ohutuse nii personalile kui patsientidele. Kaasaegne tehnoloogia võimaldab kogu protsessi digitaliseerida ja vähendada riske miinimumini.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele