Ülikool sooviks psühholoogide väljaõppesse lisada kutseaasta

Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm saatis sotisiaalministeeriumile kirja, milles juhtis tähelepanu asjaolule, et Eesti psühholoogide väljaõpe ei ole vastavuses Euroopa Liidu maades kokku lepitud standardiga ning ka meil tuleks sisse viia riiklikult rahastatud kutseaasta.

Euroopa Liidu maades on kokku lepitud psühholoogide väljaõppe standard EuroPsy, mille
kohaselt psühholoogi ettevalmistus kestab kokku 6 aastat (3+2+1): psühholoogia
bakalaureuse- ja magistriõpe riiklikult tunnustatud õppekavadel ülikoolis 360 EAP mahus
ning sellele järgnev kutseaasta (internatuuris). Eesti Vabariigis kehtestatud kliinilise ja
koolipsühholoogi kutsestandardid on koostatud EuroPsy standardist lähtuvalt: nõutav on
psühholoogia magistrikraadile järgnev juhendatud töötamise kogemus vähemalt 60 EAP
ulatuses (1560 tundi).

Eestis on haridusstandarditega kehtestatud juhendatud praktiseerimine küll arsti- ja
õpetajakoolituses, ent puudub praegu psühholoogide väljaõppes. Psüühiliste probleemidega
patsientidega töötamine nõuab psühholoogidelt oskusi, mida saab omandada alles
magistriõpingute järel juhendatud töötamise käigus. Eesti riik finantseerib kohustuslike
psühholoogiaõpingute esimest viit aastat, kuid ei rahasta vajalikku kliinilise psühholoogi
kutseaastat.

Tartu Ülikool on sellele probleemile juhtinud sotsiaalministeeriumi ning haridus- ja
teadusministeeriumi tähelepanu alates 2000. aastast, ent arutelud ei ole seni erinevatel
põhjustel konkreetsete seisukohtade ega tegevusteni jõudnud. Tänaseks on tekkinud olukord, kus psühholoogia magistriõppekava lõpetanutel puudub õigus asuda kliinilise psühholoogi kutset eeldavale tööle. Nimelt on alates 1. jaanuarist 2015 muudetud Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste osutamise nõudeid, mille kohaselt tervishoiuteenuseid koodidega 7607 (Kliinilise psühholoogi konsultatsioon eriarsti suunamisel), 7617 (raviplaani koostamine või muutmine ravimeeskonna poolt – meeskonnas kolm liiget) ja 7618 (raviplaani
koostamine või muutmine ravimeeskonna poolt – meeskonnas neli liiget) võib osutada ainult
kliiniline psühholoog. Lisaks on kliinilise psühholoogi kutse vajalik, et osutada mitmeid
sotsiaalkindlustusameti poolt sisseostetud või hanke korras osutatavaid teenuseid.

Eesti Haigekassa on algatanud tervishoiuteenuste loetelu muudatusettepanekud, mille
kohaselt võib tervishoiuteenuseid koodiga 7615 (isiksuse uuring) ja 7616 (kognitiivse
funktsiooni uuring) osutada ainult kutsega kliiniline psühholoog ning teenuseid 7601 (psühhoteraapia seanss ühele haigele), 7602 (psühhoteraapia seanss ühele haigele grupis) ja 7603 (psühhoteraapia seanss perele) nii psühhiaater kui kliiniline psühholoog. Seaduse muudatuse ettepanekut toetasid nii Eesti Psühholoogide Liit kui Eesti Psühhiaatrite Selts. Laste vaimse tervise regionaalsete keskuste meeskondade juurde on samuti kavandatud kliinilise psühholoogi ametikoht.

Tööturu arenguid silmas pidades viidi TÜ psühholoogia instituudi juhtimisel 2010-2015 koostöös Tallinna Ülikooli ja erinevate kliinikutega läbi projekt ”Psühholoogia magistriõppekava vastavusse viimine kliinilise ja koolipsühholoogia kutsestandardi ja tööturu nõuetega õppekava rakendusliku külje arendamise kaudu” (Euroopa Sotsiaalfondi vahendite abil). Projekti raames piloteeriti ka juhendatud kutseaastat. Kõik projekti partnerid hindasid juhendatud kutseaastat vajalikuks ning toetasid selle korraldamist vastavat kõrgharidust andva asutuse juures.

TÜ psühholoogia instituudil on olemas kõik eeldused kutseaasta õppekava edukaks täiemahuliseks käivitamiseks: kutseliste kliiniliste ja koolipsühholoogide ettevalmistamise kogemused varasemas 4+2 õppekavas vastavate rakendusmagistri õppekavade alusel; tugev teoreetiline baas praeguses 3+2 bakalaureuse- ja magistriõppes. Lisaks akadeemilistele akrediteeringutele on õppekava läbinud ka EuroPsy nõuetele vastavuse hindamise Euroopa Psühholoogiaassotsiatsioonide Föderatsiooni (EFPA) vastava komisjoni juures.

Tartu Ülikool teeb ettepaneku viia Eestis psühholoogide väljaõpe vastavusse Euroopa Liidu maades kokku lepitud standardiga EuroPsy ning Eesti seadusandluses toimunud muudatustega ning rahastada riigieelarvest sarnaselt arst-residentide väljaõppele ka kliiniliste psühholoogide kutseaastat.

Lähtuvalt tööturu vajaduste analüüsist võiks kliinilise psühholoogia kutseaasta programm toimuda üle aasta õppegrupile suuruses 12-16 inimest. Ilma õppijate töötasuta oleks ühe kutseaastal õppija koolituskulu õppeaastas vastavalt ca 5417 eurot (õppegrupis 12 inimest) või ca 4813 eurot (õppegrupis 16 inimest) ehk aastas kokku vastavalt 65 000 või 78 000 eurot.

Arvestades asjaolu, et kutseaasta jooksul ei ole võimalik mujal töötada (sarnaselt arst-residentidele), peame vajalikuks maksta kutseaastal (10 kuud) õppijatele töötasu vähemalt Eesti Vabariigi miinimumpalga ulatuses (2015. aastal oleks ühe kutseaastal õppija palgafond sel juhul 5218,20 eurot). Seega on ühe kutseaastal õppija koolituskulu koos töötasuga kokku grupi suurusest (12 või 16 inimest) sõltuvalt 127 618 või 161 491 eurot aastas. Kuivõrd kliiniliste psühholoogide kutseaasta võiks toimuda üle aasta, tuleks kliiniliste psühholoogide kutseaasta finantseerimine samuti ette näha üle aasta. Tartu ülikool on finantsvahendite eraldamisel valmis alustama esimese kutseaasta õppegrupiga juba 2016. aastal.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

12. märts 2019

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

veebruar 2019

Laadi PDF

Tervise­uudised

veebruar 2019

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.