TÜK avab Maarjamõisa meditsiinilinnaku II ehitusjärgu
Ligi kaks aastat kestnud II järgu ehitus on loogiliseks jätkuks 2008. aastal Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi (ERDF) toel valminud I ehitusjärgule ning eelduseks III ehitusjärgu ettevalmistamisele.
Teine ehitusjärk on osa kliinikumi strateegilisest eesmärgist arendada välja Tartu Ülikooli Kliinikumi Maarjamõisa meditsiinilinnak ja koondada aktiivravi ühte kompaktsesse süsteemi.
Meditsiinilinnaku arendamine koosneb neljast ehitusjärgust, mille lõppedes korraldatakse ümber hetkel hajali paiknevad kliinikud, avaldatakse positiivset mõju erialadevahelisele koostööle teaduse ning hariduse valdkonnas ning tagatakse kõigi hoonete vastavus kaasaja haiglatele esitatavatele nõuetele.
Teise ehitusjärgu raames rajati L. Puusepa 8 meditsiinilinnaku juurde korpused J, K ja L, mis ehitati esimeses ehitusjärgus valminud G- korpuse ja olemasoleva haigla F- korpuse vahele. Kolme korpuse valmimisel rajati ravikompleksi juurde kiiritusravi keskus koos kaasaegse tehnoloogiaga, koondatakse ja kaasajastati hematoloogia-onkoloogia kliiniku, sisekliiniku, silmakliiniku ja kardiokirurgia osakonna ruumid; rajatakse ruumid endoskoopiakeskuse, patoloogiateenistuse, ühendlabori ja haigla apteegi jaoks ning koondati ambulatoorne eriarstiabi ning päevastatsionaar vastava erialakliiniku juurde uues ravikompleksis.
Uued ravikorpused suurendavad kaasaegset meditsiinilist pinda ca 40 000m2 (bruto) võrra. J-, K- ja L- korpused tõstavad koos kaks nädalat tagasi avatud õendus-hooldus majaga (renoveeritud L. Puusepa 6 hoone) kliinikumi ravivoodite arvu enam kui 100 võrra, täiendavalt lisandub veel 75 päevaravi voodit.
Projektijuht Toomas Kivastiku sõnul olid kõik uusi ruumi kasutama hakkavad kliinikud ja teenistused alates projekteerimisest protsessi kaasatud. "See on olnud väga suur meeskonnatöö – pingeline, kuid väga meeldiv koostöö," lisas Kivastik.
Toomas Kivastiku sõnul on uued korpused küll valmis, kuid üks äärmiselt suur samm on veel ees ja see on kolimine ja uutesse ruumidesse n-ö sisseelamine.
"Haigla osakondade kolimine on keeruline, see võtab ligikaudu kvartali. Esimese kvartali lõpuks võiksid uued korpused suuremas osas täisvõimsusel tööle asuda," ütles Kivastik.
Kliinikumi juhatuse esimehe Urmas Siiguri sõnul on Kliinikum tänu Euroopa Liidu toele selle projekti läbi oluliselt suurendanud oma suutlikkust osutada maailmatasemel ravi kõigile abivajajaile, samuti loonud igati kaasaegse õppe- ja teadustöö keskkonna.
"Suured asjad sünnivad vaid koostöös. Tahan siinkohal tänada kõiki sellesse protsessi panustanuid. Lähteülesande koostamisest kuni lindi lõikamiseni on olnud neid sadu – tugiteenistustest ja meditsiinipersonmalist kuni rea ministriteni, kes protsessi panustanud on," ütles Siigur.
Maarjamõisa meditsiinilinnaku II ehitusetapi projekteeris Soome arhitektuuribüroo AW2-arkkitehdit Oy, kus lisaks arhitekt Matti Anttilale, tegi kaastööd ka tema büroos töötav eesti arhitekt Agu Külm.
Teise ehitusjärgu ehituse peatöövõtjad olid Astlanda Ehitus OÜ ning Ehitusfirma Rand ja Tuulberg. Projekti kogumaksumus oli ligikaudu 77 miljonit eurot, sellest ligikaudu 38 miljoni euroga toetas Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond.
