11. detsember 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Varakult avastatud vähieelne seisund võimaldab haigust vältida või ravida oluliselt paremate tulemustega, teavitab haigekassa.Jämesoolevähk on aeglase ja astmelise tekkeprotsessiga ning selle algfaasis tekkivate healoomuliste kasvajate varane avastamine võimaldab ära hoida jämesoolevähi tekke. Haigestumuse ja suremuse vähendamiseks on mitmes riigis kasutusel rahvastikupõhised, peitvereteste ja koloskoopiat kasutavad sõeluuringud.Eestis haigestub jämesoolevähki igal aastal 800-900 inimest. Jämesoolevähi sõeluuringu sihtrühmaks Eestis on 60-69aastased inimesed, järgmise aasta teises pooles saavad kutse 1956.a ravikindlustatud mehed ja naised.„Pahaloomulistesse kasvajatesse haigestumine on ühiskonnas kasvav trend. Seetõttu peab haigekassa väga oluliseks nii inimeste tervise seisukohast kui ka ravikindlustuse ressursside säästmiseks panustada vähktõve varajasele  avastamisele ning inimeste teadlikkuse tõstmisele skriiningprogrammides osalemise olulisusest,“ rääkis haigekassa juhatuse liige Mari Mathiesen."Tõenduspõhiste skriiningprogrammide käivitamisel ei piisa ainult võimaluste loomisest, oluline on järjepidevalt tegutseda selle nimel, et uuringu sihtrühma osalus oleks piisav ning plaanime inimeste kaasamiseks teha tõsist tööd,“ rõhutas ta."Me langetame iga päev otsuseid ja teeme valikuid. Samamoodi toimub see ka meie tervisekäitumises, kus saades kutse sõeluuringule otsustab iga inimene ise, kas osaleda selles või mitte," rääkis Eesti Perearstide Seltsi juht Diana Ingerainen. "Oma igapäevases arstitöös näen selgelt, kui oluline on ennetus. Sõeluuring on üks viis avastada võimalik haigus varem ning seda edukamalt ravida," lisas ta.Haigekassa on kahte naistele suunatud tõenduspõhist skriiningprogrammi rahastanud juba enam kui kümmekond aastat ning järgmisest aastast alustatakse jämesoolevähi sõeluuringuga, mis on Eestis esimene kaheosaline sõeluuring, kus perearstisüsteemil on juhtiv roll.“Meie esmatasandi meditsiin on hästi arenenud ja perearstid ning nende juures töötavad pereõed on tublid, mistõttu on jämesoolevähi sõeluuring planeeritud perearstide keskselt käivitada,” lisas Mari Mathiesen.Taust: Kuidas uuringule kutsutakse?Jämesoolevähi sõeluuringu kutse saab sihtrühma kuuluv inimene oma rahvastikuregistris olevale postiaadressile. Kutses on ka selgitus sõeluuringus osalemise kohta. Uuringus osalemiseks on vaja külastada oma perearsti.Perearstilt või -õelt saab inimene peitvere analüüsi tegemiseks testi, kasutusjuhendi ning ümbriku analüüsi saatmiseks. Testi teeb inimene ise kodus ja saadab seejärel laborisse. Analüüsi saatmise postikulu on eelmakstud, inimesele sellega kulutusi ei kaasne.Kui testi tulemused on korras, siis saadetakse inimesele selle kohta teade ja ta saab uue kutse jämesoolevähi sõeluuringus osalemiseks kahe aasta pärast. Kui aga laboris leitakse analüüsist peitverd, siis on vajalik edasine uuring.Selle kohta saadetakse inimesele koju teavitus ja kogu info edasise toimimise kohta. Inimene saab igas etapis küsimuste korral saab pöörduda nõustamiseks oma perearstikeskusse.