Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti vanima haigla hooldustöötajad on nii õppija kui ka mentori rollis
11. jaanuaril toimus Ida-Tallinna Keskhaiglas pidulik avaaktus 18-le Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli hooldustöötajate kutseõpet alustavale töötajale. Hooldustöötajate töökohapõhise tasemeõppe tellimist tingib haiglate suur vajadus kutseoskustega hooldustöötajate järele.
„Hooldajate jaoks annab töökohapõhine kutseõpe võimaluse omandada hooldustöötaja kutsetunnistus tööd ja õpinguid ühildades. Paremate teadmiste ja oskustega hooldaja annab vahetult kvaliteetsema hooldusabi patsiendile ning seeläbi väärtuslikuma panuse kogu tervishoiu meeskonna- ja ravitöösse,“ põhjendas ITK õendusjuht Ülle Rohi algava töökohapõhise õppe vajadust.
Õpet alustab Eve Rand, kes Ida-Tallinna Keskhaiglas hooldajana töötanud juba üle 3 aasta. „Olen arvamusel, et õppimine on tervitatav igas eas. Olen varem töötanud hooldekodus - hooldustöötaja kutsetunnistus annab mulle juurde mitmed haigla igapäevatööks vajalikud oskused. Loodan mentorilt abi ja toetust, saamaks üle õpingutega kaasnevatest murekohtadest,“ kinnitas Rand.
Eve Pung on aga hooldaja, kes lõpetanud kutseõppe 3 aastat tagasi ning tänasel päeval ise mentori rollis. „Minule andis õpinguperiood juurde teadmisi nii psühholoogiast kui anatoomiast, laiendas silmaringi ja lisas kindlust igapäevatöös. Püüan mentorina olla igakülgselt toeks ühele vene keelt emakeelena kõnelevale hooldajale, jagada vajalikku infot ning kogemusi. Ja mis seal salata – laiendan ka ise nõnda oma silmaringi,“ lisas Pung.
„Haiglad pööravad järjest rohkem tähelepanu hooldustöö kvaliteedi tõstmisele. Kuigi riiklik prognoos hooldustöötajate vajaduse kohta puudub, on haiglate ja teiste tervishoiuasutuste huvi kutsetunnistusega hooldustöötajate vastu suur ja seepärast tellitakse töökohapõhist õpet neile hooldustöötajatele, kellel veel kutsetunnistust ei ole. Olemasolevate töötajate koolitamine tõstab küll kvaliteeti, kuid tööjõuvajadust siiski ei kata. Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis lõpetab aastas hooldustöö eriala keskmiselt 50 inimest ja lõpuaktuse ajaks on enamik neist juba tööle võetud. Hea hooldustöö on patsiendi jaoks hindamatu väärtusega, tõsi küll, hooldustöötaja roll tervishoius ei ole veel piisavalt väärtustatud. Sageli leiavad tee hooldustööni just empaatilised keskealised inimesed, kes on varem töötanud mõnel teisel alal ja otsustavad eriala vahetada ning kes inimeste aitamises uue kutsumuse leiavad,“ sõnas Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ülle Ernits.
Seotud lood
Eestis on vaimse tervise kriis, kuid ravivõimalusi napib. 8.–9. oktoobril toimub Tallinnas Eesti esimene rahvusvaheline konverents "Psühhedeelikumid: teadus ja teraapia", kus tutvustatakse teaduspõhiseid lahendusi vaimse tervise kriisi leevendamiseks.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele