Foorum: kui haiglatele oleks lepinguid paremini selgitatud, ei oleks võib-olla pöördumiseni jõutud

Kuigi haiglad on ka varem rahastamise osas pöördumisi teinud, on Riina Sikkuti sõnul seekord olukord veidi teistsugune.  "Kui kõrvalt vaadata, siis tegelikult on olukord mõneti ootuspärane, ma mõtlen just haigekassa lepingupakkumist ehk seda, et arvestatakse juba sellega, et haiglad on võrgustunud. Kuna riik ei ole aktiivselt haiglavõrku viimastel aastatel korrastanud, aga paratamatult on tekkinud raskusi maakondlikes haiglates eriarstiabi osutamisega teatud erialadel, ja haiglad on jõudnud koostööni, tehes koostööd piirkondlike haiglatega, kus on olemas vastava eriala spetsialistid, siis selline pidev koostöö on viinud n-ö võrgustumiseni," rääkis Sikkut. "Nüüd kui see asi juba reaalselt eksisteerib, siis haigekassa poolt on väga loogiline see soov kuidagi ka lepingutes arvesse võtta. Kui tegelikult tervishoiuteenuse osutamises on hõlmatud kaks haiglat, miks siis sõlmida leping ainult ühega ja jätta see teine osa kuidagi lahtiseks või küsitavaks. Ja kolmepoolsed lepingud, tõesti tundub, et see võib olla lahendus," lisas ta.

Ebaõnnestunud kommunikatsioon

Samas on tekkinud olukord seotud ka vähese kommunikatsiooniga.

"Mulle meenutab see natuke aasta alguse juhtumit, kui meditsiinilisi abivahendeid rentinud inimesed said ootamatult suure arve. Nüüd tundub, et üldhaiglad said ootamatult väikese eelarve. Ikkagi on hästi väheses kommunikatsioonis või eelnevas selgitamises asi. Kui seda oleks haiglatele varem selgitatud ja numbrid kõrvuti pandud, et üldhaiglate lepingute maht on ambulatoorses arstiabis nüüd selline, aga sellevõrra on suurem näiteks piirkondliku haigla oma ja need arstid tulevad vastuvõttu tegema teie haiglasse, siis võib-olla ei oleks kirjani jõutud, kui rohkem oleks taustanumbreid jagatud," selgitas Sikkut.Sama meelt on Vask. Haiglajuhi sõnul on käärid eelarvete vahel siiski suured. "Sel aastal tuleb täita üleriigilist tervishoiutöötajate palgakokkulepet, mis paneb päris suure kohustuse kõigile haiglatele miinumumpalga osas - ligi 10-protsendiline tõus - ja see on juba otsustatud, mis tuleb realiseerida 1. jaanuarist. See paneb eriliselt pinge alla selle olukorra. Ja me teame, et tegelikult haigekassa eelarves eriarstiabi rea peal oli kasv võrreldes eelmise aasta tegelikkusega ainult 3 miljonit, samas kui tegelikult palgakokkuleppe täitmiseks on vaja 24 miljonit. Nii et igal juhul on täna käärid eelarvete vahel," tõdes ta.

Vask lisas, et Eesti tervishoid on täna alarahastatud ning seetõttu ei ole võimalik teha suuri muutusi ja arstiabi kättesaadavust parandada.

Sikkuti hinnangul oleks üldhaiglatele vaja anda rohkem kindlust tuleviku osas, et nad saaksid vaadata kaugemale kui teine poolaasta.

Kehva kommunikatsiooni tunnistasid ka poliitikud

Seda, et haigekassa oleks saanud haiglatele paremini uusi lepinguid selgitada, tunnistas ka sotsiaaldemokraadist tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski. "Ma möönan tõepoolest seda, et kommunikatsioon selles asjas oli erakordselt halb. Haigekassa loogikas võib tunduda lihtne, et saadame lepinguprojekti välja, vaatame, mida öeldakse ja siis räägime kuskil läbi. Aga tervishoid ja selle regionaalne kättesaadavus on inimestele oluline teema, see on emotsionaalne küsimus ja selliste pakkumiste peale, mis on nende jaoks lihtsalt läbirääkimiste algus, hakkab teatud lumepalli veeremine, mis kütab kohapeal üles väga palju kirgi ja hirmusid. Ma arvan, et seda protsessi oleks kindlasti saanud oluliselt mõistlikumalt korraldada," ütles Ossinovski.