Kuula artiklit
Autor: Meditsiiniuudised • 28. jaanuar 2016
Kuula artiklit
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Foorum: kui haiglatele oleks lepinguid paremini selgitatud, ei oleks võib-olla pöördumiseni jõutud

Analüütik Riina Sikkut ja Lõuna-Eesti haigla juht Arvi Vase
Foto: Ekraanitõmmis
11 Eesti haiglajuhti leiavad tehtud pöördumises, et haigekassa lepinguga väheneb ravi kättesaadavus elukohajärgsetes üldhaiglates. Riik soovitab omakorda haiglatel teha rohkem koostööd.

Praxise analüütiku Riina Sikkuti ja Lõuna-Eesti haigla juhi Arvi Vase hinnangul oleks haigekassa pidanud uusi lepinguid haiglatele paremini selgitama, kirjutas ERR.

Arvi Vask selgitas ETV saates "Foorum", et haigekassa on teiseks poolaastaks pakkunud välja oluliselt vähem ravijuhte ambulatoorse eriarstiabi osas ja kui nii jääks, oleks tema sõnul suur risk, et paljudel erialadel maakondades enam teisest poolaastast arstiabi ei saa.

Vask tunnistas, et haigekassa kinnitas siiski, et jõuga ettepanekuid täide ei viida ja eeldatakse kolmepoolset kokkulepet pädevuskeskusega. "Kui see kokkulepe peab, siis see on üldhaiglatele vastuvõetav," ütles Vask.

Kuigi haiglad on ka varem rahastamise osas pöördumisi teinud, on Riina Sikkuti sõnul seekord olukord veidi teistsugune.  "Kui kõrvalt vaadata, siis tegelikult on olukord mõneti ootuspärane, ma mõtlen just haigekassa lepingupakkumist ehk seda, et arvestatakse juba sellega, et haiglad on võrgustunud. Kuna riik ei ole aktiivselt haiglavõrku viimastel aastatel korrastanud, aga paratamatult on tekkinud raskusi maakondlikes haiglates eriarstiabi osutamisega teatud erialadel, ja haiglad on jõudnud koostööni, tehes koostööd piirkondlike haiglatega, kus on olemas vastava eriala spetsialistid, siis selline pidev koostöö on viinud n-ö võrgustumiseni," rääkis Sikkut. "Nüüd kui see asi juba reaalselt eksisteerib, siis haigekassa poolt on väga loogiline see soov kuidagi ka lepingutes arvesse võtta. Kui tegelikult tervishoiuteenuse osutamises on hõlmatud kaks haiglat, miks siis sõlmida leping ainult ühega ja jätta see teine osa kuidagi lahtiseks või küsitavaks. Ja kolmepoolsed lepingud, tõesti tundub, et see võib olla lahendus," lisas ta.

Ebaõnnestunud kommunikatsioon

Samas on tekkinud olukord seotud ka vähese kommunikatsiooniga.

"Mulle meenutab see natuke aasta alguse juhtumit, kui meditsiinilisi abivahendeid rentinud inimesed said ootamatult suure arve. Nüüd tundub, et üldhaiglad said ootamatult väikese eelarve. Ikkagi on hästi väheses kommunikatsioonis või eelnevas selgitamises asi. Kui seda oleks haiglatele varem selgitatud ja numbrid kõrvuti pandud, et üldhaiglate lepingute maht on ambulatoorses arstiabis nüüd selline, aga sellevõrra on suurem näiteks piirkondliku haigla oma ja need arstid tulevad vastuvõttu tegema teie haiglasse, siis võib-olla ei oleks kirjani jõutud, kui rohkem oleks taustanumbreid jagatud," selgitas Sikkut.Sama meelt on Vask. Haiglajuhi sõnul on käärid eelarvete vahel siiski suured. "Sel aastal tuleb täita üleriigilist tervishoiutöötajate palgakokkulepet, mis paneb päris suure kohustuse kõigile haiglatele miinumumpalga osas - ligi 10-protsendiline tõus - ja see on juba otsustatud, mis tuleb realiseerida 1. jaanuarist. See paneb eriliselt pinge alla selle olukorra. Ja me teame, et tegelikult haigekassa eelarves eriarstiabi rea peal oli kasv võrreldes eelmise aasta tegelikkusega ainult 3 miljonit, samas kui tegelikult palgakokkuleppe täitmiseks on vaja 24 miljonit. Nii et igal juhul on täna käärid eelarvete vahel," tõdes ta.

Vask lisas, et Eesti tervishoid on täna alarahastatud ning seetõttu ei ole võimalik teha suuri muutusi ja arstiabi kättesaadavust parandada.

Sikkuti hinnangul oleks üldhaiglatele vaja anda rohkem kindlust tuleviku osas, et nad saaksid vaadata kaugemale kui teine poolaasta.

Kehva kommunikatsiooni tunnistasid ka poliitikud

Seda, et haigekassa oleks saanud haiglatele paremini uusi lepinguid selgitada, tunnistas ka sotsiaaldemokraadist tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski. "Ma möönan tõepoolest seda, et kommunikatsioon selles asjas oli erakordselt halb. Haigekassa loogikas võib tunduda lihtne, et saadame lepinguprojekti välja, vaatame, mida öeldakse ja siis räägime kuskil läbi. Aga tervishoid ja selle regionaalne kättesaadavus on inimestele oluline teema, see on emotsionaalne küsimus ja selliste pakkumiste peale, mis on nende jaoks lihtsalt läbirääkimiste algus, hakkab teatud lumepalli veeremine, mis kütab kohapeal üles väga palju kirgi ja hirmusid. Ma arvan, et seda protsessi oleks kindlasti saanud oluliselt mõistlikumalt korraldada," ütles Ossinovski.

Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluva Diana Ingeraineni sõnul tekitavad aga muudatused, mida pole selgitatud, asjatut hirmu. Ta kinnitas, et tervishoius on muutusi vaja, kuid tema sõnul seda protsessi ei juhita ja kõik muutused tekivad "äkki". "Äkki tekivad lepingusse sellised arvud, äkki tekivad mingid teenused. Võimalik, et mingis pusletükis on need vajalikud, aga me ei tea suurt pilti ja siis me ei teagi, kuhu ja mis asjad asetuvad. Ja kõik sellised muudatused, mis on kommunikeerimata, tekitavad hirmu ja asjatut turvatunde auku. Seda pole kindlastii vaja, pole vaja suhteliselt viletsate arvude juures, mis puudutab meditsiinipersonali, ja ka patsientidele," rääkis ta.

Vabaerakonna liige Monika Haukanõmm ütles saates, et esmaspäeval jõuti riigikogu sotsiaalkomisjonis peetud arutelul justkui teemas veidi rohkem selgusele. "Osapooled tunnistasid, et esimest korda üldhaiglate juhid tunnevad, et nüüd nendega vähemalt räägitakse. Kui varasemalt on olnud lepingute sõlmimine selline, et saadeti lepinguprojekt, võta või jäta, ja väga läbirääkimistesse ei langetud, siis nüüd vähemalt on see samm tehtud, et räägitakse, kuigi surve selleks on olnud suur," märkis ta.

Keskerakonna liige Marika Tuus-Laul aga ütles, et tema hinnangul ei ole küsimus ainult kehvas kommunikatsioonis, sest juba esimestes lepingutes, mis haiglatele 3. novembril saadeti, oli näha ravijuhtude arvu drastilist langust.

Foorum: kui haiglatele oleks lepinguid paremini selgitatud, ei oleks võib-olla pöördumiseni jõutud
Kuula artiklit

Foorum: kui haiglatele oleks lepinguid paremini selgitatud, ei oleks võib-olla pöördumiseni jõutud

Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Kadi HeinsaluMeditsiiniuudiste peatoimetajaTel: 6670 451
Violetta RiidasMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 454
Margot VentMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 446
Kristiina KäitMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 58552330
Karin TammMeditsiiniuudiste sündmuse juhtTel: 513 8862
Minna Liisi LiivrandMeditsiiniuudiste sündmuste projektijuhtTel: 6670 230
Maarja KõrvMeditsiinimeedia müügijuhtTel: 5257708
TellimiskeskusTel: 667 0099