Järelehüüe: Raul Talviku vaim oli erakordne

See inimene on eelmisel laupäeval manalateele astunud Raul Talvik, kirjutab Tartu Postimees.

Tartu Ülikooli Kliinikumi anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku direktori Ago Kõrgvee ees on paber, millele ta on visandanud mõne mõtte. Et mida öelda kolleegi, võitluskaaslase ja sõbra, aga ka arstiteadlase ja professori Raul Talviku kohta nüüd, mil see mees on surnud.

Ago Kõrgvee veeretab paberit näppude vahel edasi-tagasi. Üks sõna lehe ülaservas jääb silma – roosikasvatus!

"Savernas on neil maakoht, tal on neid sorte seal sadu," ütleb Kõrgvee rooside peale mõeldes.

Kõrgvee on tundnud Raul Talvikut terve oma elu. Või vähemalt juba sellest ajast peale, kui Raul ja Tiina Talvik veel abielus ei olnud – Ago Kõrgvee on Tiina Talvikuga sugulane.

"Tõenäoliselt oli Raul see, kelle mõjutusel ma anestesioloogiks hakkasin. Raulil on olnud ka mu lastele otsene mõju – kolm neist on samuti arstid," lisab ta.

Tartu ülikooli kliinikumi laste intensiivravi arst Tuuli Metsvaht, kellega kõneleme Raul Talvikust hoopis teisel ajal, räägib samuti roosidest.

"See suvine õiteilu seal Savernas on hämmastav," lausub ta. "Ma tean, et Raul Talvik on ise tegelnud pookimisega."

Tuuli Metsvaht alustas arstikarjääri 1990. aastate alul just professor Raul Talviku käe all. "Ma puutusin temaga kokku juba üliõpilasena," lisab ta. "Ma usun, et mu huvi oma eriala vastu on tema isikust tulenev."

Metsvaht otsib tükk aega lauset, millega võiks Raul Talviku loomuse kokku võtta, ja leiab siis: "Ta oli tohutult inimlik inimene, kel oli erakordne vaim, kes leidis alati õige sõna, värske vaatenurga või lähenemise, mis oli sageli humoorikas, vahel terav ning mil oli alati oma iva."

Jätkub Tartu Postimehes.