Kuula artiklit
21. aprill 2016
Kuula artiklit
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Vigastustesse suremise suurimaid põhjuseid on alkoholi- ja narkomürgistused

Jevgeni Ossinovski, tervishoiu- ja tööminister.
Foto: Raul Mee/ÄP
Eestis hukkus 2014. aastal vigastuste tagajärjel aastas 936 inimest ehk 71,2 inimest 100 000 elaniku kohta. Kui vigastussuremus oleks Euroopa Liidu keskmisel tasemel, säästaks Eesti aastas pea 500 inimese elu, selgub täna valitsuskabinetile tutvustatavast ülevaatest vigastuste ja nende riikliku ennetuse kohta.

„Iga vigastussurm on ennetatav. Paraku näeme ikka veel, et suur osa vigastussurmadest ja -haigestumistest on seotud alkoholi liigtarbimisega,“ ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski. „Üks väike riik ja rahvas ei saa seda endale lubada ning me peaksime ühiskonnana jõuliselt sekkuma, et inimelusid hoida. Vigastushaigestumuse ja –surmade vähenemine sõltub sellest, kas suudame ohjeldada alkoholi liigtarbimist.“

Suurimad vigastussurmade põhjused on Eestis enesetapud (ca 25%) ja mürgistused (ca 25%), mis suuremas osas on alkoholi- ja narkomürgistused. Kukkumised ja sõidukiõnnetused moodustavad kumbki ligi 10% kõigist vigastustest. Pea pooled kukkumise, külmumise, enesetapu, uppumise ja tuleõnnetuse tõttu hukkunud olid alkoholijoobes.

Ministri sõnul kavandab riik mitmeid ennetustegevusi. „Esiteks, ellu tuleb viia alkoholipoliitika rohelise raamatu tegevusi, millega riik plaanib vähendada alkoholi kättesaadavust ja piirata alkoholireklaami. Samuti tuleb arendada alkoholitarvitamise häirega isikutele suunatud tugiteenuseid, rakendada joobetunnustega inimestele müügikeeldu ja toetada kohalike omavalitsuste alkoholipoliitikat,“ sõnas Jevgeni Ossinovski.

Samuti plaanib riik tegeleda enesetappude ennetamisega kõigis vanuserühmades. Tänavu on plaanis läbi viia enesetappude põhjusi käsitlev uuring, mille tulemustel hakkavad põhinema edasised tegevused. Tulevikus tuleb tegeleda perearstide, hooldajate, õdede ja sotsiaaltöötajate kompetentsi parandamisega depressiooni ja suitsidiaalsuse märkamisel kõigis vanuserühmades. Samuti tuleb parandada elanike esmaabi alaseid oskusi ja teadmisi ning teha kõigile kättesaadavaks vigastuste ennetamisega seonduv info.

„Vigastustega seotud kahjusid aitab vähendada varasem märkamine ja sekkumine,“ lisas minister.

Vigastustesse suremise suurimaid põhjuseid on alkoholi- ja narkomürgistused
Kuula artiklit

Vigastustesse suremise suurimaid põhjuseid on alkoholi- ja narkomürgistused

Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Kadi HeinsaluMeditsiiniuudiste peatoimetajaTel: 6670 451
Violetta RiidasMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 454
Margot VentMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 446
Kristiina KäitMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 58552330
Karin TammMeditsiiniuudiste sündmuse juhtTel: 513 8862
Minna Liisi LiivrandMeditsiiniuudiste sündmuste projektijuhtTel: 6670 230
Maarja KõrvMeditsiinimeedia müügijuhtTel: 5257708
TellimiskeskusTel: 667 0099