Eestis hukkus 2014. aastal vigastuste tagajärjel aastas 936 inimest ehk 71,2 inimest 100 000 elaniku kohta. Kui vigastussuremus oleks Euroopa Liidu keskmisel tasemel, säästaks Eesti aastas pea 500 inimese elu, selgub täna valitsuskabinetile tutvustatavast ülevaatest vigastuste ja nende riikliku ennetuse kohta.
Jevgeni Ossinovski, tervishoiu- ja tööminister.
  • Jevgeni Ossinovski, tervishoiu- ja tööminister.
  • Foto: Raul Mee/ÄP
„Iga vigastussurm on ennetatav. Paraku näeme ikka veel, et suur osa vigastussurmadest ja -haigestumistest on seotud alkoholi liigtarbimisega,“ ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski. „Üks väike riik ja rahvas ei saa seda endale lubada ning me peaksime ühiskonnana jõuliselt sekkuma, et inimelusid hoida. Vigastushaigestumuse ja –surmade vähenemine sõltub sellest, kas suudame ohjeldada alkoholi liigtarbimist.“
Suurimad vigastussurmade põhjused on Eestis enesetapud (ca 25%) ja mürgistused (ca 25%), mis suuremas osas on alkoholi- ja narkomürgistused. Kukkumised ja sõidukiõnnetused moodustavad kumbki ligi 10% kõigist vigastustest. Pea pooled kukkumise, külmumise, enesetapu, uppumise ja tuleõnnetuse tõttu hukkunud olid alkoholijoobes.
Ministri sõnul kavandab riik mitmeid ennetustegevusi. „Esiteks, ellu tuleb viia alkoholipoliitika rohelise raamatu tegevusi, millega riik plaanib vähendada alkoholi kättesaadavust ja piirata alkoholireklaami. Samuti tuleb arendada alkoholitarvitamise häirega isikutele suunatud tugiteenuseid, rakendada joobetunnustega inimestele müügikeeldu ja toetada kohalike omavalitsuste alkoholipoliitikat,“ sõnas Jevgeni Ossinovski.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Meditsiiniuudised esilehele