Teaduskirjandust analüüsinud töörühm nendib nüüd, et ilma oluliseta muutuseta mentaliteedis ja uuringute fookuses pole edu oodata veel järgmised 30 aastat, kirjutab ERRi
Novaator.''Muidugi ootan ma, et kogukonnas tekib töö peale vastureaktsioon. Terve see artikkel võib välja kukkuda veidi vastuolulisena. Kui guugeldada koos kasvõi mõisteid ''nanoosakesed'' ja ''vähk'', siis näivad kõik leidvat, et nanoosakesed on fantastilised ja kõik on tore. Ma olen nõus, et nende taga olev põhimõte ongi fantastiline, kuid me ei liigu praegu õiges suunas,'' sõnas ajakirjas
Nature Reviews Materials ilmunud ülevaate juhtivautor Warren Chan Novaatorile antud intervjuus.
Nanoosakeste vähiravis kasutamist enam kui 15 aasta eest uurima asunud Toronto ülikooli teadlase järeldused põhinevad 232 valdkonda käsitleva töö analüüsil. Chan leidis, et viimase kümne aasta jooksul tehtud katsetes jõudis elusorganismis kasvajarakkudesse keskmiselt vaid 0,7 protsenti teele saadetud osakestest. Seejuures pole näitaja aja jooksul paranenud.
''Kui vaadata meie enda töid, siis oleme lihtsalt eeldanud, et õigesse kohta jõuab 5—10 protsenti osakestest. See tundus loomulik, kuna see tundus olevat niigi tagasihoidlik. Nii olime permutatsioone läbi proovides väga üllatunud, et reaalsuses on see veel suurusjärgu võrra väiksem. Samas pole siis ka ime, et ettevõte ettevõtte järel üritab neid kasutusse võtta, kuid argirakendusteni ei jõuta,'' laiendas Chan.