Rasvamaks muutis Taani tervislikumaks
Lühikese elueaga Taani maks rasvastele toiduainetele pälvis kehtestamisel oktoobris 2011 palju kriitikat. Aga uuringud näitavad, et maks saavutas oma eesmärgi muutes taanlaste ostukäitumist ja säästes elusid.
Oxfordi ja Kopenhaageni ülikooli koostöös tehtud uuringus selgus, et vastupidiselt avalikule arvamusele ostsid taanlased maksu kehtivuse (oktoober 2011 kuni jaanuar 2013) ajal 4% vähem küllastunud rasvhappeid, rohkem aedvilju ja soolaseid tooteid. Maksu suuruseks oli 16 Taani krooni ehk 2.14 € kilo kohta ning seda rakendati lihale, piimatoodetele ja rasvatoodetele, milles sisaldus rohkem, kui 2,3% küllastunud rasvu.
„Me näeme, et mitmed toiduained asendatakse teistega, kui poliitikud reguleerivad meie tarbimist,“ ütles Sinne Smed Kopenhaageni ülikoolist. “Mõned tulemused olid tõeliselt positiivsed. Näiteks nägime, et tõusis puu- ja aedviljade tarbimine. Aga oli ka üks negatiivne tulemus – ka soola tarbimine tõusis.“
Seetõttu leiti väike, kuid oluline langemus mittenakkuslikesse haigustesse suremisel. Andmete kohaselt võis maks päästa 123 inimest aastas ning nendest 76 on alla 75-aastased. Tulemus oleks olnud isegi parem, kui soola tarbimine ei oleks tõusnud.
“Kui tõsta teatud toodete hinda, hakkavad tarbijad otsima alternatiive. Rasvas, suhkrus ja soolas on palju maitset ning seetõttu vähendades rasva osa toidus, kaldutakse lisama rohkem soola. Seega kui rasvamaksu uuesti rakendada, peab kontrollima ka toiduainete soolasisaldust“ selgitas Smed.
EurActiv.com protaalist refereeris Mari Amos
