Foto: Häirekeskus

Häirekeskus saab uue täpsema positsioneerimislahendusega nädalas juba keskmiselt 3000 helistaja ja ööpäevas rohkem kui 400 helistaja täpse asukoha.

Täpsemast positsioneerimisest on abivajaja kiirel leidmisel suur kasu eelkõige juhtudel, kui õnnetuspaik on hajaasustuses ja ilma kindla aadressita või ei oska helistaja täpset auskohta öelda.

Häirekeskus kasutab juba paar kuud androidtelefoniga hädaabinumbrile 112 helistajate täpsemat positsioneerimist, mis annab päästekorraldajale võimaluse abivajaja asukoha senisest paremaks ja kiiremaks määramiseks ning kiirabi, päästjate ja politsei kiiremaks kohalejõudmiseks.

"Kui mitmed Euroopa riigid on täpsemat positsioneerimissüsteemi alles testimas, siis meil on see nüüd olemas. Jääb loota, et lisaks androidtelefonidele jõuab hädaabikõnede  täpsem positsioneerimine võimalikult kiiresti ka teisi operatsioonisüsteeme kasutatavatesse mobiiltelefonidesse," lausus siseminister Hanno Pevkur.

"Mul on hea meel, et avaliku ja erasektori koostöös valminud infotehnoloogiline lahendus hoiab oluliselt kokku aega hädaabikõnele reageerimisel ja aitab kiiremini jõuda abivajajani," rõhutas Pevkur. 

Häirekeskus saab uue lahendusega nädalas juba keskmiselt 3000 täpset positsioneerimist. Ööpäevas aitab uus positsioneerimine täpselt leida rohkem kui 400 helistaja asukoha. "See on varasemaga võrreldes juba väga hea ning minimeerib vajadust helistajalt hädaabikõnes asukoha kohta pikemalt selgitusi küsida," ütles häirekeskuse peadirektor Janek Laev. "Kõik need abivajajad, kelle puhul on Häirekeskus uue positsioneerimislahendusega saanud õnnetuse täpse asukoha, saavad abi sellevõrra rutem."

Uus lahendus annab 112-le helistaja asukoha sadu kordi täpsemalt kui senine mastipõhine positsioneerimine, millega võib hajaasustuses positsioneerimisala raadius ulatuda kümnete kilomeetriteni. Uue lahendusega saab häirekeskus helistaja asukoha üldjuhul kuni 50-meetrise, vahel lausa paarimeetrise raadiusega.

Täpsemast positsioneerimisest on abivajaja leidmisel eriti kasu hajaasustuses, kus puudub aadress või ei oska inimene oma asukohta öelda, nagu sageli on metsa eksimise või maanteel toimunud liiklusõnnetuse korral, erinevate õnnetusjuhtumite puhul maapiirkondades.

Näiteks raske liiklusõnnetus alevikus, kus auto sõitis teelt välja laupkokkupõrkega otse puusse. Sündmuskohalt helistati 112-le ja ei osatud täpselt öelda õnnetuse asukohta. Paraku ei olnud kohal, kus õnnetus juhtus, ka täpset aadressi, numbritega hooned jäid kaugemale. Helistaja mastipõhine positsioneering andis õnnetuse asukoha raadiusega üle kahe kilomeetri.

Uus täpsem positsioneerimine andis sündmuskoha 11-meetrise raadiusega. Häirekeskusest saadeti kiiresti välja kiirabi, päästjad ja politsei, abi jõudis täpsesse asukohta 10 minutiga, kannatanud viidi haiglasse ja inimeste elud päästeti.

Või teine näide. Lastel süttis toas röster leegiga põlema. Tublid lapsed helistasid kohe hädaabinumbrile 112. Häirekeskuse pääsekorraldajale ei osanud aga paanikas lapsed öelda oma õiget aadressi. Väikelinna kortermajas elavad lapsed teadsid küll tänavanime ja korterit, kuid ei teadnud majanumbrit. Sellist majanumbrit, mida lapsed pakkusid, ei olnud sel tänaval üldse olemas.

Päästekorraldaja sai uue positsioneerimislahendusega kiiret abi vajavate laste asukoha maja täpsusega. Häirekeskus saatis välja päästjad ja kiirabi, kes jõudsid õigesse kohta kiiresti kohale, põletuskahjustustega lapsed said abi ning põlemaläinud röster tehti ohutuks. 

Täpsem positsioneerimine töötab Android operatsioonisüsteemiga nutitelefonides ning kasutab GPSi, wifi või mobiilsidemasti asukohaandmeid. Kui inimene helistab hädaabinumbrile 112 androidtelefonilt, käivitab telefon automaatselt asukohateenused ja edastab häirekeskusele tekstisõnumiga helistaja asukohaandmed, mis kuvatakse hädaabikõnega samaaegselt digikaardil päästekorraldaja arvutis. Helistaja asukoha tuvastamine käivitub vaid siis, kui inimene helistab hädaabinumbrile 112. Lahendus on loodud sihipäraselt hädaabiteenistustele ning mingiks muuks otstarbeks inimese asukohta jälgida ei ole võimalik.

Eesti elanikele on täpsem positsioneerimine kättesaadav kõigis Android operatsioonisüsteemiga nutitelefonides, mis on toodetud alates 2011. aasta algusest. Neid androidtelefone on praegu umbes 40% kõigist mobiiltelefonidest. Häirekeskusesse tehakse 90% hädaabikõnedest mobiiltelefonidelt.

"Täpsema positsioneerimise näol oleme häirekeskuse eestvõttel ellu rakendanud arenduse, mis kiirendab abi saamist," rõhutas Janek Laev. "Uus lahendus on arenguperspektiiviga nii Eesti kui ka Euroopa tasandil. Äärmiselt oluline on edasine koostöö Eesti mobiilioperaatoritega, kes saavad otsida parimaid võimalusi täpsema positsioneerimisega nutitelefonide üha laiemaks kasutamiseks. Eestis ja Ühendkuningriikides rakendatud  positsioneerimislahendust plaanivad kasutusse võtta ka näiteks meie lähinaabrid Leedu, Soome ja Rootsi."

Täpsema positsioneerimise rakendamiseks on häirekeskus teinud koostööd tehnoloogiaettevõttega Google, mobiiltelefonide tootjaga Sony Mobile Communications, siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusega (SMIT),  Eesti sideettevõtetega Telia, Elisa ja Tele2, tehnoloogiaettevõttega Reach-U ning Euroopa Hädaabinumbri Assotsiatsiooniga. 

Häirekeskuses jääb paralleelselt kasutusse ka senine mobiilimasti põhine ja vähemtäpne positsioneerimine. Seega kõikidelt telefonidelt 112-le helistajad positsioneeritakse, kuid vahe on positsioneerimise täpsuses ja asukoha täpsustamiseks vajaminevate lisaküsimuste hulgas. Kui helistajal on android-operatsioonisüsteemiga nutitelefon, milles on täpsema positsioneerimise lahendus, läheb hädaabikõnes asukoha selgitamisele suure tõenäosusega vähem aega.

Eestis on üks hädaabinumber 112 kiirabi, päästjate ja politsei kutsumiseks. Uus täpsem positsioneerimine ei rakendu numbrile 110, mis läheb sulgemisele. 

Vt ka uut positsioneerimislahendust tutvustavat Euroopa Hädaabinumbri Assotsiatsiooni videot