Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tervisekeskuste plaan kipub kalduma
Esmatasandi tervisekeskuste projektis osalemine ei ole olnud paljudele perearstidele jõukohane.
Kui mitmed aastad tagasi hakati rääkima võimalikust eurorahade taotlemisest esmatasandi tervisekeskuste rajamiseks, siis tekkis paljudel perearstidel ja perearstikeskustel kindel lootus oma olemasolevaid töötingimusi parandada.
Seotud lood
Isegi kui (pere)arsti ettevõttel on läinud korda võita euroraha abil tervisekeskuse rajamise õigus, võib ta seista silmitsi ülejõu käiva laenukohustusega omaosaluse katmiseks.
Perearst Eero Merilind, kelle perearstikeskus osales ka tänases hoiatusstreigis, kasutas vabanenud tundi selleks, et käia pangas oma tervisekeskuse laenuplaane arutamas.
Tervisekeskuste kaasajastamise esimene voor lõppes selle aasta sügisel, kuid kuna 20 miljonit euro jäi veel jagamata ning näiteks Jõgevalt, Võrust, Maardust ning Vändrast ei laekunud ühtegi avaldust, siis on oodata ka teist vooru.
Tervishoiutöötajatest on Eestis suur nappus, seda eriti suurtest keskustest väljaspool. Saaremaa vald, kohalikud ettevõtjad ning Kuressaare Haigla on leidnud ja rakendanud aga mitut erinevat meedet, kuidas üheskoos seda olukorda parandada ja arste saarele tööle saada.
Enimloetud
5
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele