Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tervisekeskuste plaan kipub kalduma
Esmatasandi tervisekeskuste projektis osalemine ei ole olnud paljudele perearstidele jõukohane.
Isegi kui (pere)arsti ettevõttel on läinud korda võita euroraha abil tervisekeskuse rajamise õigus, võib ta seista silmitsi ülejõu käiva laenukohustusega omaosaluse katmiseks.
Perearst Eero Merilind, kelle perearstikeskus osales ka tänases hoiatusstreigis, kasutas vabanenud tundi selleks, et käia pangas oma tervisekeskuse laenuplaane arutamas.
Tervisekeskuste kaasajastamise esimene voor lõppes selle aasta sügisel, kuid kuna 20 miljonit euro jäi veel jagamata ning näiteks Jõgevalt, Võrust, Maardust ning Vändrast ei laekunud ühtegi avaldust, siis on oodata ka teist vooru.
Kohustus sõlmida patsiendikindlustus on Eestis kehtinud alates 2024. aasta novembrist. Süsteemi käivitudes oli tervishoiuteenuse osutajate peamine küsimus, kuidas uut kohustust üldse täita. Nüüd, kui leping on enamikul juba sõlmitud, nihkub fookus sisulisemaks: millist kaitset leping tegelikult pakub ning mida see patsiendile kahju korral tähendab.