Kuhu pöörduda uneapnoe ravi saamiseks?

Regionaalhaigla kopsuarst-unearst  Erve Sõõru.
Regionaalhaigla kopsuarst-unearst Erve Sõõru.

Ehkki riiklikud haiglad on suurimad uneapnoe raviteenuse osutajad, tuleb tunnustada ka erakliinikute püüdlusi unehäiretega tegelemisel läbi kompleksse lähenemise ja kliiniliste psühholoogide kaasamise raviprotsessi.

Uneapnoed saab Eestis diagnoosida lisaks suurhaiglatele pea kõikides kesk- ja üldhaiglates peamiselt kopsuarsti vastuvõtul. Soovitan inimestel julgelt ise ravivõimaluste kohta uurida, sest suurhaiglad ei pea vajalikuks muude osutatavate teenuste kõrval sellele reklaami teha. 

Unemeditsiin on multidistsiplinaarne eriala – unehäirete diagnostika ja raviga tegelevad erinevate erialade spetsialistid. Patsiendi võimalik unehäire selekteeritakse esmase visiidi käigus, millele järgneb uuringute ja raviplaani välja töötamine.

Uneuuringuid rahastab haigekassa. Koguöö digitaliseeritud pulssoksümeetriline uuring maksab 35,95 eurot ja polüsomnograafia 303,04 eurot. CPAP-aparatuuriga ravil on patsiendi omaosalus keskmiselt 90 eurot. Ka riiklikus süsteemis tehakse tasulisi uuringuid, näiteks kui haigekassa ei kompenseeri patsiendi uneuuringut, teavitatakse patsienti sellest vastuvõtul.

Ka lisaksin, et haiglates, kus erakorraline abi on esmatähtis, võiks enam jaguda võimalusi kõrgemal tasemel kitsamate erialade tööks ja arenguks. Tasulised ambulatoorsed uuringud maksavad 45–55 eurot, statsionaarsed uuringud on kallimad. Ravi intraoraalse uneapnoe aparaadiga maksab alates 450 eurost.

Kuidas saab patsient riiklikku süsteemi vastuvõtule?

Riiklikus süsteemis kehtib ikka pere- või eriarsti saatekiri patsiendi eriarstile suunamiseks. Üks uudsemaid patsiendi uneuuringule saatmise viise on näiteks e-visiidi kaudu. Regionaalhaiglas on avatud uneaegsete hingamishäirete uuringutele broneerimine kopsuarsti e-visiidi kaudu. Ühtse e-visiidi abil viiakse patsiendi uneuuring läbi talle lähimas unekeskuses (näiteks Raplamaa haiglas, Läänemaa haiglas või mujal).

Uuringud skooritakse kogenud personali poolt, tulemusi ja ravivõimalusi tutvustatakse patsiendile.Uuringuandmed saadetakse digilukku. 

Sageli suunatakse uneuuringule patsient teise eriala arsti poolt. Näiteks kui patsient sattus haiglasse südamelihase infarktiga ja jälgimise monitoridel täheldatakse hingamispause. Patsiendile planeeritakse uneuuring ja haiglast lahkumisel on tal juba alustatud uneraviga. Ambulatoorsete uuringute järjekorrad ei ole pikad, võib olla 2–3 nädalat. Kuid võib tulla ka saatekirjata ja omal soovil, sel juhul saame pakkuda tasulist vastuvõttu ja uuringuid.

Kuidas näeb välja uneapnoe uuring, mida selle käigus tehakse?

Sõltuvalt patsiendi kaebustest ja kaasuvatest haigustest planeeritakse just tema probleemide lahendamisele suunatud hingamishäire uuring. Peab arvestama ka asjaoluga, et bronhiaalastma ja krooniline obstruktiivne kopsuhaigus on meil aladiagnoositud ja enne uneuuringu planeerimist peab info nende ja mõnede teiste haiguste esinemise kohta arstil käes olema.

Varasemalt peeti polüsomnograafilist uuringut kuldstandardiks, kuid tänapäeval annavad küllalt hea diagnostika tulemuse ka lihtsamad ja odavamad meetodid. Vahel tuleb uneaegset hingamishäiret uurida ka mõnest muust aspektist, et patsient saaks just seda ravi, mida ta vajab.

Erinevad uuringukeskused teevad sisuliselt analoogseid uuringuid ja suhtlevad vajadusel omavahel. Järjest enam tehakse ambulatoorseid uuringuid, kus patsient magab uuringuaparatuuriga kodus. Uuringuöö eelsel päeval teeb uneõde patsiendile praktilise koolituse, kus tutvustatakse, kuidas patsient uuringuaparaadi endale magamise ajaks külge paneb ja väljastab aparatuuri patsiendile. Järgmisel päeval toob patsient aparatuuri keskusesse tagasi.

Uuringutulemused vaadatakse kogenud personali poolt üle (ehk skooritakse) ja patsienti teavitatakse ravivõimalustest. Polüsomnograafia on ajamahukas uuring, mis võimaldab tänu simultaanselt salvestatud kanalitele aru saada, mis patsiendiga öö jooksul toimub. Ainuüksi elektroodide kinnitamine enne uuringut peale, kaelale, kehale ja kätele-jalgadele võib kesta vahel kuni kaks tundi. Kogu öö jälgib uuringuõde pingsalt juhtmerägastikuga ja infrapuna valgusallikaga valgustatud kottpimedas toas magavat patsienti kaamera vahendusel ja monitorilt.

Selle uuringu läbivaatamine ehk skoorimine kestab tunde, ainuüksi unestaadiumid hinnatakse 30sekundiliste lehekülgede kaupa.

Kui paljud seda võimalust kasutavad, sellest teavad?

Mul on heameel, et järjest enam tehakse pere- või eriarsti visiidil juttu unest, enne järjekordse unerohu retsepti väljastamist uuritakse põhjalikumalt unehäire põhjusi. Koolides pidavat olema uneteema referaatide koostamisel esikolmikus.

Seoses mootorsõidukijuhi tervisetõendi väljastamise korra muutusega suunatakse uneuuringule enam raskeid haigeid. Vahel jään mõtlema: miks teda küll varem ei ole ravile suunatud? Hea raviefekti korral saab valdav enamik autojuhtidest turvaliselt autot juhtida, ka kutselise autojuhina.

Me ei saa suhtuda vastuvõtule saabunud patsiendi probleemi selliselt, et kuna haigekassa ei aita, siis me ka ei aita. Ilmselt teavad vähesed, et riiklikus süsteemis on võimalik tasulise teenusena uneuuringuid ja ravi teha, kui haigekassa ei rahasta.

Kes arstidest uneapnoe uurimise ja raviga tegelevad?

Nii diagnostika kui ka raviga tegelevad erinevate erialade spetsialistid. Uneapnoe on uneaegne hingamishäire ja sellega tegelevad enim kopsuarstid, kuid ka kõrva-nina-kurguarstid, hambaarstid, kardioloogid, näo-ja lõualuukirurgid, harvem psühhiaatrid. Igaüks tegeleb enam omast vaatepunktist. Kirurgid demonstreerivad patsientidele näidisvideosid enne planeeritavat operatsiooni.

Minu vastuvõtul käis eelmise aasta detsembris minu kõige esimene patsient, kellel ma 20 aastat tagasi (1997. aastal) uneapnoe diagnoosisin ja CPAP-raviga alustasin. Unemeditsiin on viimastel aastatel jõudsalt arenenud ja järjest enam huvilisi osaleb koolitustel. Selle aasta mais toimub Nordic Sleep Conference 2017 Tallinnas, kuhu kõik unehuvilised on oodatud.

Mida täpsemalt rahastab haigekassa ja mille eest peab inimene ise tasuma?

Haigekassa rahastab uneaegsete hingamishäire diagnostikat ja ravi, kuid seda oluliste rakenduspiirangutega. Kuid ei rahasta unetuse, uneaegsete liigutushäirete, parasomniate ja tsirkadiaanrütmi häirete diagnostikat ja osaliselt ka ravi.

Parem ravisoostumus kujundatakse mitme teguri koosmõjul. Siinkohal peab olema võimalus patsiendil abi saamiseks otse uneõe vastuvõtule pääsemiseks, CPAP-ravi probleemide korral patsient perearstilt abi ei saa.

Summaarselt väheneksid haigekassa kulud, kui nad kaotaksid rakenduspiirangud ja hakkaksid rahastama uusi teenuseid. Me kõik väärime paremat und parema tervise nimel.

Tasub teada:

Alates 01.01.2017 rahastatakse uneuuringuid järgnevalt:

Koguöö digitaliseeritud pulssoksümeetriline uuring

* Alla 16aastasele, kui esineb vähemalt üks järgmistest seisunditest: kardiorespiratoorne puudulikkus, hüpertensioon, südame isheemiatõbi, rasvumine või püsiv eluviisi korrigeerimisele mittealluv päevane liigunisus või insomnia.

* Üle 16aastasele ja vanemale patsiendile, kelle Epworthi unisuse skaala skoor on >10 või kelle oksühemoglobiini desaturatsiooniindeks (ODI) on >15 ning kellel on vähemalt üks järgmistest seisunditest: kõrge või väga kõrge lisariskiga ravimrefraktaarne hüpertensioon, mis ei allu ravile vähemalt kahe hüpertensiooni ravimiga, öine hüpertensioon või non-dipper profiiliga vererõhk, kodade virvendusarütmia, kardiovaskulaarne haigus südamepuudulikkusega (alates NYHA II), infarkti- või insuldijärgne seisund.

Polüsomnograafia

* Alla 16aastasele patsiendile, kelle ODI on >15 ja kaasneb üks järgmistest seisunditest: kardiorespiratoorne puudulikkus, hüpertensioon, südame isheemiatõbi, rasvumine või püsiv eluviisi korrigeerimisele mittealluv päevane liigunisus või insomina.

* Üle 16aastasele ja vanemale patsiendile, kelle Epworthi unisuse skaala skoor on >10 või ODI >15 ning kellel on vähemalt üks järgmistest seisunditest: kõrge või väga kõrge lisariskiga ravimrefraktaarne hüpertensioon, mis ei allu ravile vähemalt kahe hüpertensiooni ravimiga, öine hüpertensioon või non-dipper profiiliga vererõhk, kodade virvendusarütmia, kardiovaskulaarne haigus südamepuudulikkusega (alates NYHA II), infarkti- või insuldijärgne seisund.

Lisa kommentaar

  • Erve Sõõru
    Põhja-Eesti Regionaalhaigla kopsuarst, unearst, Eesti Unemeditsiini Seltsi president

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

12. veebruar 2019

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

veebruar 2019

Laadi PDF

Tervise­uudised

veebruar 2019

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.