Foto: Pixabay.com

Magusainete maksustamise põhjendus ei peaks olema mitte tauniv hoiak ühiskonna poolt, vaid tõsiasi, et magusainete tarbimisel on kehtestatud ohutud päevased kogused, seisab tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski poolt rahandusminister Sven Sesterile saadetud kirjas.

Tervise- ja tööministerJevgeni Ossinovski toob enda kooskõlastuskirjas rahandusminister Sven Sesterile välja mitmeid muudatusettepanekuid nn "suhkrumaksu" seaduse eelnõu osas.

1. ettepanek: eelnõus olevat sõnastust muuta järgnevalt: „Kui üks liiter magustatud jooki sisaldab nii magusainet kui ka suhkrut, kohaldatakse maksumäära 0,3 eurot“

Põhjendus: sotsiaalministeerium leiab, et eelnõus sisalduvad maksumäärad motiveerivad tootjaid senisest laialdasemalt kasutama magusaineid, asendades tootes suhkrud osaliselt magusainetega, saavutamaks madalama maksumäära rakendumine. Tootja võib soovida jätkata sama magusa maitsega joogi tootmist magusaine lisamise kaudu, mitte harjutada tarbijat tarbima vähem magusa maitsega jooki.

Kuigi pole veel palju teadusuuringuid väitmaks, et magusained põhjustavad inimese tervisele ohtu, on ettevaatusabinõuna soovitatav mitte soodustada nende laialdast kasutamist. Erinevates uuringutes on leitud, et magusainete tarbimine on seotud kehakaalu kasvu ja II tüüpi diabeediga ning magusainete tarbimine tõstab teatud vähitüüpidesse haigestumise riski.

Magusainetele on määratud Euroopa Toiduohutusameti (edaspidi EFSA) poolt ADI ehk päevane ohutu doos, mis on aine kogus, mida võib ööpäevas ohutult tarbida. EFSA on hiljuti läbi viinud hinnangud kolme magusaine suhtes (aspartaam, advantaam ning stevioolglükosiidid). Leiti, et toodete tarbimisel, millesse on lisatud maksimaalselt lubatud kogus stevioolglükosiide (stevia), on oht ületada päevane ohutu doos ja seda eriti laste puhul. Enim saadakse stevioolglükosiide juba praegu just jookidest.

2. ettepanek: sõnastada eelnõus olev tekst „Eestis on rasvunute osakaal üks kõrgemaid võrreldes Euroopa Liidu (EL) teiste liikmesriikidega.“

Samuti palutakse antud punkti täiendada järgmiste lausetega „Teadusuuringutele tuginedes on tõestatud, et suhkruga magustatud jookide liigtarvitamine suurendab kehakaalu, tõstab krooniliste haiguste riski ning kahjustab hambaid. OECD on leidnud, et ülekaalulisuse ja rasvumisega võitlemisel on kõige kuluefektiivsem ning eluiga ja tervena elatud eluaastaid suurendav meede hinnapoliitilised sekkumised.“

3. ettepanek: sotsiaalministeerium toob välja, et magusainete maksustamise põhjendus ei peaks olema mitte tauniv hoiak ühiskonna poolt, vaid tõsiasi, et EFSA on kehtestanud magusainete tarbimisel ohutud päevased kogused ning juhul kui magusainet aina enam kasutama hakatakse, siis võivad tarbitavad kogused neid piirnorme ületada. Magusainete maksustamine peaks seega olema ettevaatusabinõuna rakendatav meede.

4. ettepanek: Seletuskirja punkti 6.1.1 palutakse lisada COSI (Childhood Obesity Surveillance Initiative) uuringu andmed esimese klassi laste mõõtmistulemuste kohta.

Mainitud uuringu kohaselt olid 2016. aasta kevadel Eesti esimese klassi laste hulgas läbi viidud mõõtmisuuringule tuginedes 7-aastaste tüdrukutest 23,4% ja poistest 28,6% ning 8-aastastest tüdrukutest 22,8% ning poistest 29,8% ülekaalulised või rasvunud.

Samuti palutakse sõnastada sama lõigu eelviimase ja viimase lause järgmiselt: "Võrreldes teiste EL liikmesriikidega on Eestis rasvunud täiskasvanute osakaal üks suuremaid. Euroopa 2008. aasta terviseuuringu kohaselt oli rasvumise levik suurem vaid Maltal ja Ungaris."

5. ettepanek: seletuskirja punktis 6.1.2 on kirjas, et magustatud jookidest saadakse 6% kogu tarbitavast suhkrust. Tundub, et ekslikult on kasutatud andmeid, mis näitavad magusaportsjonitest saadud kaloreid.

Magustatud jookidest (sh mahlad) saadakse 10,7% päevasest tarbitavast suhkrukogusest. Ühtlasi on oluline lisada, et lapsed vanuses 2–9 aastat saavad magustatud jookidest (sh mahlad) 15% ning vanuses 10-17 aastat 17,3% päevasest tarbitavast suhkrukogusest.

Tuginedes toitumisuuringule ei ole seega õige väita, et toidust saadavast suhkru kogusest moodustavad magustatud joogid väikese osa. Kogu rahvastiku peale moodustavad suhkruga magustatud joogid 10,7% kogu päevas tarbitud suhkrukogusest ning tegemist on valdavas enamuses lisatud suhkruga.

Teiste toidurühmade puhul, mille osakaal on suurem suhkruga magustatud jookide omast, on tegemist looduslike tootes sisalduvate suhkrutega (nt puu- ja köögiviljad, piim ning maitsestamata piimatooted). Rahvastiku toitumise uuringu tulemuste põhjal sai kogu rahvastik enim suhkruid (va toidurühmad: puu- ja köögiviljad 28,8% ning piim ja maitsestamata piimatooted 13,5%) ise toidule või joogile lisatud suhkrust ning meest (12,3% päevasest suhkrute kogutarbimisest), magustatud jookidest (10,7%) ja magustatud piimatoodetest (6,8%).

Dokument on täismahus allalaetav (PDF)