Foto: Üks Nooremarstide Ühenduse juhatuse liikmetest, Julius Juurmaa.

Terviklik tervishoid sünnib koostööst, koostöö algab ühistest eesmärkidest ning ühised eesmärgid adekvaatsest juhtimisest, kirjutab Eesti Nooremarstide Ühenduse juhatus.

Maikuus toimunud Tartu Ülikooli Kliinikumi kevadkonverentsil väljendas töö- ja tervishoiuminister Jevgeni Ossinovski pettumust tervishoiumaastikul valitseva negatiivse õhustiku ning vähese koostöövalmiduse osas.

Ministri sõnu oli väljaöeldud kujul lihtne südamesse võtta ning nii mõnigi kohalviibija seda kindlasti ka tegi.

Enne nooremarstide seisukoha avamist lepime kokku mõned lähtekohad. Esiteks: inimese tervise hoid on meie kõigi - arstide ja õdede, erialaseltside ja kutseliitude, ülikooli ja kõrgkoolide, haiglate, haigekassa ja ministeeriumi - ühine eesmärk.

Teiseks: me oleme oma tervishoiusüsteemi üles ehitades 25 aastaga teinud tohutu hüppe – asjaosaliste panustatud inimaastaid ei saa häbeneda ega ei tohi pisendada.

Oluline on ühine nägemus

Eesti tervishoius on viimastel aastatel koostöö tegemine takerdunud juba eos: kui puuduvad ühiselt kokku lepitud eesmärgid, ei saagi koostööd teha.

Olukorras, kus osapooled orienteeruvad ilma ühise nägemuseta isiklike huvide ja poolavalike pooltõdede rägastikus - seda veel kroonilise ressursside puuduse tingimustes - on lahkhelid kerged tekkima.

Haiglad tegutsevad teineteise ja haigekassa kiuste ja vastupidi, eriarstid ravivad perearstide kiuste ja vastupidi, ning patsiendid paranevad hoolimata ravist. Üksikuna vaadates saavutavad osapooled vahetevahel teatavat edu, ent suures pildis valitseb paigalseis. Kahtlused teiste osapoolte eesmärkides, enam veel võimetes neid ellu viia, on pigem reegel kui erand. Kuidas siit edasi minna?

Oluline on juhtimine

Ressurssidest palju enam on tervishoius puudu juhtimisest. Meil on hädasti vaja instantsi, mis tasakaalustaks tervishoiu osapoolte huvid ning rakendaks nad ühiselt kokkulepitud suunas liikuma. Väga lihtne on siin näidata näpuga ministeeriumi poole: miks nad ei oska, ei kaasa, ei juhi? Miks haigekassa loeb iga sidemerulli ja süstlanõela? Peame aga arstide, õdedena ka enda südamele koputama - igapäevane inimeste aitamine ei aseta meid teistest osapooltest moraalselt kõrgemale ning ei vabasta seeläbi vastutusest protsesside juhtimatuse eest. Kui ei osata, näidakem; kui ei kaasata, kaasakem ise.

Nooremarstide seisukoht on üksmeelne: meie inimesed väärivad tervise hoidu, mitte lihtsalt haiglaravi. Terviklik tervishoid tähendab tugevat esmatasandit, toimivat taastus-, järel- ja hooldusravi, adekvaatselt korraldatud sotsiaalsüsteemi - aga ka arenemisvõimelist meditsiiniharidust ja -teadust.

Terviklik tervishoid sünnib koostööst, koostöö algab ühistest eesmärkidest ning ühised eesmärgid adekvaatsest juhtimisest. Ning kõige selle juures ei tohi unustada, et operatsioonisaal ei opereeri, röntgen ei pildista ning süstal ei süsti -- seda teevad inimesed. Me peame hoidma oma inimesi arsti- ja õeõppe esimesest praktikumist alates.

Tervishoiu arendamine on nagu vastuvoolu sõudmine: paigalseis on tagasiminek. Kui me suunas kokku lepime, on nooremarstid valmis esimestena aerude juurde asuma.