Tänapäeva järjest innovaatilisemas maailmas arenevad nii tehnoloogia kui ka meditsiin väga kiirelt. Samaaegselt on näha esimesi paljulubavaid samme tehnoloogia ja tervishoiu edukast koostoimimisest ühise eesmärgi nimel – et parandada veelgi inimeste tervist ja elukvaliteeti, kirjutab Sanofi asepresident Gilles Litman.

Üheks selliseks edulooks tõotab saada integreeritud tervishoiuteenuste kontseptsioon, mille võimalikkuse nimel töötavad juba täna ühiselt nii ravimifirmad, tervishoiuasutused kui ka tehnoloogiaettevõtted. Taoline integreeritud mudel saab olema suurimaks toeks eelkõige just kroonilist haigust põdevatele patsientidele, näiteks diabeediga elavatele inimestele.

Diabeet on haigus, millega peab tegelema 24/7 ning see saadab patsienti tema kõigis igapäevatoimingutes - tuleb jälgida pidevalt oma glükoosinäitajat, jälgida toitumist, olla treenimisel ettevaatlik ning kalkuleerida igapäevaselt organismi täiendavat insuliinivajadust. Ühtlasi tuleb seejuures tegeleda kõikuvate emotsioonidega – frustratsiooni, depressiooni, üksildustundega, mis saadavad tihti suurt tähelepanu nõudvat kroonilist haigust põdevaid patsiente.  

Samaaegselt on suur puudus tervishoiutöötajatest – paljud patsiendid kohtuvad arstiga vaid 1-2 korda aastas. See pole aga kindlasti optimaalseks raviks piisav. Seega laiutab diabeediravis nõudluse ja pakkumise vahel suur tühimik ning ravi maksumus on tänases tervishoiusüsteemis, eriti pikas perspektiivis, üle mõistuse kõrge.

Siin pakub meie hinnangul lahendust integreeritud tervishoiuteenuste kontseptsioon, millega on astutud juba esimesi samme diabeediravi uuendamiseks ja tervishoiuteenuste pakkumise uuele tasemele viimiseks.

Diabeedihaigetele tähendab see uuenduslikumat kombinatsiooni kõigist diabeediravi olulistest elementidest – seadmetest, ühendatud insuliinipliiatsitest ja ühendatud veresuhkrumonitoridest, mis koondavad haige kohta andmeid, mida nutikas süsteem analüüsida saab. Selle alusel saab patsient juba jooksvalt automaatseid nõuandeid, kuidas oma tervise eest paremat hoolt kanda ja mida oma haiguse või ravitoimingute juures rohkem tähele panna.

Ühtlasi on kogu süsteem ühendatud digiplatvormiga, kuhu on liidetud ka tervishoiutöötajad, kes saavad patsienti ja tema näitajaid jooksvalt jälgida ja seeläbi kaugelt hinnanguid jagada. Tänu sellele tekib uus, senistest hulka mugavam viis, kuidas diabeeti kontrollida.

Selle idee toimima panemiseks on vaja aga palju enamat kui vaid ravimid. Siin on vaja kombinatsiooni sisemisest arengust, innovaatilistest lahendustest ja välistest koostööprojektidest, et integreeritud ravi kontseptsioon loodetud ulatuses tööle hakkaks. Oluline on tehnoloogiafirmade kaasamine, sest nendel on teadmised ja kogemused, mis on meile hädavajalikud, kuid mida me ei oma.

Sanofi on hetkel töötamas oma integreeritud diabeediravi kontseptsiooni pilootprojekti kallal USA-s, kus teeme koostööd ettevõttega Verily Life Sciences LLC (endine Google Life Sciences). Esimene suurem testperiood on plaanitud aastaks 2018. Kui see on edukas ning ennast tõestab, plaanime järgmiseks tutvustada uuenduslikku mudelit ka Euroopas.  

Eesti on jätnud mulle väga sügava mulje ning usun, et siinne keskkond on soodne pinnas uuendusliku digitaalse kontseptsiooni testimiseks ja tutvustamiseks Euroopas. Kaalume seda seetõttu, et juba Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine on kiirendanud Euroopa tervishoiuteenuste innovaatilist arengut ning Eesti turul on võimalik alustada uusi projekte ilma suuremate bürokraatialike takistusteta.  

Käes on tervishoiu valdkonna renessanss – pead on tõstmas uus generatsioon poliitikuid, juhte ja patsiente, kes on kõik uuenduste ja digitaliseerimisega harjunud. See loob head tingimused uute ja innovaatiliste lahenduste väljatöötamiseks, mistõttu olen veendunud, et lähitulevikus hakkavad tervishoiuvaldkonnas juhtuma suured asjad ja tekivad uued tõhusad ravilahendused, mis raputavad praegust süsteemi.