Kaspar Tootsi viis doktoritöö raames läbi uuringu, mille tulemusel kirjeldatud biomarkerid võivad tulevikus osutuda olulisteks osteoartroosi diagnoosimisel ja kulu ennustamisel ning aidata leida uusi ründepunkte haiguse ravimisel.

- Foto: Scanpix/ PantherMedia
Osteoartroos on krooniline liigeshaigus, mis haarab sagedamini käe-, põlve-, puusa- ja lülisamba liigeseid ning põhjustab valu ja liigesliikuvuse piiratust. Osteoartroosiga patsientide arv on suur ning tegemist on kiiresti kasvava probleemiga. Juba praegu on osteoartroos üks suurimaid elukvaliteedi halvendajaid vanematel inimestel. Paraku puuduvad head markerid, mille järgi haigust varakult diagnoosida, ennustada haiguse kulgu ning hinnata ravi toimet.
Seotud lood
Tartu Ülikooli arstiteadlased osalesid rahvusvahelise ortopeede ühendava HypOrth konsortsiumi töös, mille tulemusena arendati välja uudsed ortopeediliste liigeseasendusproteeside materjalid. Need vähendavad patsientidel tulevikus operatsioonijärgset infektsiooniriski ja implantaadi irdumise tõenäosust.
Palavalt kuum suvine päev, higimull otsa ees ja särk läbimärg – see ei ole ainult normaalne, vaid lausa hädavajalik. Siiski ei seosta kõik higistamist ainult palava suvepäevaga. Higistamine võib tähendada rahvarohkeid üritusi, tähtsaid esinemisi või olulisi koosolekuid, aga ka vahelduvate kuuma- ja külmahoogudega üleminekuiga.