Foto: Veiko Tõkman

Põhja-Eesti Regionaalhaigla neurokirurg Kahro Tall soovitas finantsjuhtidel pärast eelarve kokkusaamist pimedal sügisel päikese alla sõita ja vältida ka negatiivse info lugemist ja otsida teadlikult positiivsust.

Kahro Tall rääkis Pärnu Finantskonverentsil finantsjuhtidele, et nii finantsjuhid kui ka arstid peavad üha enam olema mitte ainult erialaspetsialistid, vaid ka nõustajad, mentorid ja IT-spetsialistid. Tall märkis, et ka Eesti arstid on sunnitud üha enam lisaks ravimisele ka majanduslikult mõtlema ja sellest lähtuvalt otsuseid tegema. Eriti suurtes haiglates.

"Iga inimese jaoks on vähem aega ja tööd tuleb teha kiiremini," kommenteeris ta. Tall on kindel, et lähiajal näeme ka Eesti haiglate operatsioonisaalides roboteid. Neurokirurgja tegeleb aju haigustega: aju kasvajatega, aju insuldiga, aju traumadega. Nendel haigustel on alati väga järsk ja ootamatu algus ja nad muudavad väga kardinaalset inimese edasist elukulgu, sageli inimesed invaliidistuvad selle tagajärjel. "Samas ma näen oma töös igapäevaselt aju kasvajate noorenemise tendentsi," märkis Tall.

Ta toonitas, et on väga oluline arstide ja patsientide kohtumine ka näost näkku. Arstidel on inimeste ravimise juures ka väga tähtis tervisealase ja tervisliku eluviisi juhendamine, mis on tegelikult palju olulisem, kui tundub. Meditsiin moodustab inimese tervise tagamisest vaid 10% ja tervislikud eluviisid 90%. 

Tall näitas saalis viibijatele fotot ajuoperatsioonist, mille ta tegi viis aastat tagasi ja kus oli tegu aju veresoonte laienemisega, mis oleks võinud ühel hetkel viia veresoonte lõhkemiseni ja anda fataalse tagajärje ajuverejooksuga. "Need konkreetsed operatsioonid on minu eriala ühed keerukamaid, kus on väga suured riskid," märkis Tall ja lisas, et samas, et seda haigust põhjustab inimestel suitsetamine ja ebatervisliku toidu söömine, mis viib kõrge kolesteroolitasemeni.

Tall märkis, et viimase paarikümne aastaga on tehnoloogia tormiliselt arenenud. Ka näiteks ajuveresoonelaiendite operatsioonide töömahukus muutub. On leiutatud juba veresoonesisesed seadmed, millistega tuleb teha vaid nõelatorge ajju ja siis sisestada veresoonde seade, mis veresooned ise ära lapib. 

Ta rääkis, et kui inimesed tulevad haiglasse, siis nad loodavad, et arstid teevad ta terveks. "Aga palun, uskuge mind – kõige rohkem saab inimene ise ära teha oma tervise heaks – oluline on, et inimene püsib terve ja ei haigestu". Ta lisas, et tervis tähendab nii vaimset, füüsilist tervist kui ka majanduslikult head seisundit.  

Viimasel paarikümnel aastal on toimunud tormiline areng ka tehnika ja neurokirurgia vallas.

Omal ajal toksiti haamriga põlve ja vaadati silma ja uuriti elukeskkonda seeläbi eeldati, kas ajus võib haigus olla. Tänapäeval on kõik väga tehnoloogiline. Näiteks magnettomograafiskännerid teevad väga täpsed pildid ka alla millimeetrisuurustest tükkidest ajus. Pildid on kolmemõõtmelised pildid.

Ka haiguste keemilist koostist võimaldab magnettomograaf teada saada, näiteks seda, kas kasvaja ajus on healoomuline või pahaloomuline. Seetõttu peame ka üha vähem käeliselt opereerima.

Inimese peaaju on nii delikaatne organ, et see eeldab arstilt väga head käelist tegevust. On tunne nagu oleks portselanipoes.

Ajule juurdepääsu rajamine on seotud suure jõuga. Väga raske on ligi pääseda, tuleb kasutada tõelisi puure. Peab olema täpne, et veresoontega väga ettevaatlik olla.

Tänapäeval toimuvad operatsioonid suurendustega tehnoloogia abil. Inimese peaajus toimetamine on ka tihti orientatsiooni küsimus. On vaja ka väga peeneid navigatsiooniinstrumente.

"Arsti eriala annab õnneks väga sageli väga positiivse ja jõulise adrenaliinilaksu, kui sa suudad kellegi elu päästa, kellegi elu päästmine on väga motiveeriv," ütles ta ja lisas samas, et selle adrenaliini tõttu hakkad arstid ise ohvreid tooma - isikliku elu ja laste arvelt. "Mina olen ka olnud läbi põlenud," märkis ta. "Oleme patsientide suhtes empaatilised ja kaastundlikud, aga enda suhtes mitte. Tuleb leida isikliku elu tasakaal ka arstil. On kõige raskem ka ise inimeseks jääda ja lähedastele aega leida."