Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kava: haigekassale suurem vastutus omastehoolduses
Sotsiaaldemokraatlik Erakond soovib ümber korraldada omastehoolduse süsteemi selliselt, et tulevikus garanteeriks pension hooldekodu koha. Plaanomastehooldusi kohaselt laieneks reformi läbiviimisel vastutus omastehoolduse teenuste korraldamisel oluliselt enam haigekassale.
Eesti keskmine vanaduspension on hetkel umbes 440 eurot, kuid hooldekodu koht maksab keskmiselt 800 eurot kuus, toovad sotsiaaldemokraadid välja oma pressiteates. Nende eesmärk on luua riigi ja kohalike omavalitsustega rahastamise süsteem, mis kataks kõigile hooldekodu kohta vajavatele eakatele selle rahalise vahe ja tagaks vajaliku hooldekodu teenuse mahu kõikjal Eestis. Seejuures peab vähemalt 10 protsenti vanaduspensionist jääma eakale kätte ka hooldekodus elades.
Seotud lood
Õige diagnoos võib mälu oluliselt parandada, rääkis LTKH närvihaiguste kliiniku juhataja ja TTÜ dotsent Katrin Gross-Paju konverentsil „Alzheimeri tõve diagnostika ja ravi“.
Tallinna Diakooniahaigla on muutunud dementsusega patsientide hospiitsiks. Vaatamata arvamusele, et nendega pole midagi ette võtta, on neilgi vaja tegevusi.
Tartu ülikooli meditsiiniteadlaste juhitud projektist „Eaka elanikkonna tervisevajaduste piirkondlik hindamine“ selgus, et kõige parem oli objektiivselt hinnatud seisund perearsti teenuse kasutajatel ning hooldekodudes elavatel isikutel. Kõige halvem hooldajatoetusega isikutel ning statsionaarse ja koduse õendusabi patsientidel.
60-80%-l dementsusega isikutest esineb ka käitumuslikke ja psüühikaprobleeme, mistõttu võivad nad vajada psühhofarmakoloogilist ravi, rääkis Põhja-eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku üldpsühhiaatria osakonna juhataja, psühhiaater Mari-Liis Laanetu konverentsil „Alzheimeri tõve diagnostika ja ravi“.
OECD värskes aruandes „Health at a Glance 2024“ prognoositakse, et aastaks 2050 on Euroopa Liidus (EL) üle 65-aastaseid inimesi juba kolmandik elanikkonnast. Kui lisada sellele elustiiliga seotud riskitegurid ja sotsiaalmajanduslikud erinevused, on selge, et Euroopa peab kiiresti ajakohastama oma tervishoiusüsteeme, et parandada patsientide elukvaliteeti.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele