Lisaraha tõi ravis hingamisruumi

Priit Eelmäe, TÜKi uus juhatuse esimees.
Priit Eelmäe, TÜKi uus juhatuse esimees.

Kauaoodatud tervishoiu lisarahastus jõudis tänavu haiglate ravikorraldusse. Kuidas on läinud prioriteetsetel erialadel nagu onkoloogia, kardioloodia, pediaatria? Kas see on toonud leevendust?

Selgub, et ravijärjekorrad oluliselt lühenenud veel ei ole ja ideaalse olukorrani on pikk tee käia.

Kliinikumis koguni vähenes onkoloogilise ravi rahastamise leping sel aastal umbes 1 100 ravijuhu võrra, mistõttu nii esimesel kui ka teisel poolaastal on seal tekkinud onkoloogias väike ületöö. “Arstiabi kättesaadavuse oleme aga taganud, ambulatoorsele vastuvõtule saab ühe-kahe nädala jooksul ning statsionaarsele ravile ühe kuu jooksul,” ütleb haigla uus juhatuse esimees Priit Eelmäe. Onkoloogiliste haigete ravi ravijärjekorrad on aga probleemiks uroloogias, kus leping on ebapiisav.

Proteese pannakse rohkem

Samas uue põlve- või puusaliigese saab selle aasta lõpuks kuni 3600 inimest, mis on pea 600 inimest rohkem kui aasta varem. Nende operatsioonide järjekorrad vähenevad kuni kümne kuu võrra. Ka see on tänu selle aastaks eraldatud lisarahale.

Nii näiteks kasvas kliinikumi endoproteesimiste leping sel aastal 155 ravijuhu (17%) võrra ja aasta üheksa kuuga sai tehtud 167 ravijuhtu (26%) rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil. Seega on selle operatsiooni järjekord kliinikumis veidi lühenenud.

“Samas on meil probleem tavalise ortopeedia statsionaarse lepinguga, mis hõlmab ka erakorralist traumatoloogiat,” ütleb Eelmäe. Põhjuseks on see, et antud leping on liiga väike ja suur osa rahalisest ressurssist kulub erakorralisele ravitööle. Plaanilisi operatsioone saab teha vähem ning nende operatsioonide järjekord ulatub endiselt 2019. aastas.

Ida-Tallinna Keskhaigla juhatuse esimees Ralf Allikvee kinnitab, et ka nemad said sel aastal juurde 123 endoproteesimisjuhtu, mis teeb rahaliselt umbes 550 000–560 000 eurot. Endoproteeside järjekorras on aga üle 1600 patsiendi. “See tähendab, et sel aastal saame me teha 724–725 endoproteesimist ja seal olukord küll praktiliselt ei paranenud,” möönab ta.

Kaeõikuse järjekord vähenes

Oluliselt rohkem operatsioone saavad haiglad sel aastal teha aga silmakae ravis. Kui seni on aastas tehtud umbes 13 000 kaeoperatsiooni üle Eesti, siis sel aastal tehakse kuni 5000 operatsiooni rohkem. Kliinikumis suurendati katarakti operatsioonide arvu lepingus 1086 ravijuhu (35%) võrra. Aasta üheksa kuuga tehti 684 operatsiooni (30%) rohkem ja see võimaldas haigla juhi sõnul ka eriala ravijärjekorda pisut vähendada.

ITK juhatuse esimees Ralf Allikvee kinnitab, et nende silmakliinik sai sel aastal mullusega võrreldes juurde oluliselt rohkem kaeoperatsiooni ravijuhte kui kliinikum. Kokku tuli keskhaiglale 2308 täiendavat kaeõikust, rahaliselt umbes 1,26 miljoni euro eest.

“Kataraktiga on seis selline, et kui enne lisaraha oli meie juures järjekord umbes poolteist aastat, siis nüüd jõuame aasta peale,” sõnab Allikvee. Ta lisab, et kui haigekassa järgmisel aastal haiglale vähemalt sama lepingumahu annab, on Eesti kataraktilõikuste Euroopa võrdluses väga heas olukorras ja ravijärjekord lüheneks veelgi ning oleks umbes kuus kuni seitse kuud, mis on haigla juhi sõnul juba päris mõistlik.

Lastehaigla juht on lootusrikas

Pediaatrias ja lastekirurgias tuli sel aastal juurde ligikaudu uut 6500 ravijuhtu, mis tähendab rahas umbes 5,5 miljoni euro võrra suuremat rahastust 2017. aastaga võrreldes.

Tallinna lastehaigla juhatuse esimees Katrin Luts toob välja, et lastehaigla lepingumaht suurenes rahaliselt võrreldes 2017. aasta täitmisega (koos ületööga) 5,7% ehk 1,48 miljonit eurot. “Hetkeseisuga loodame, et maht on piisav ja nii-öelda ületööd teha ei tule,” ütleb ta.

Ravitööde edasilükkamiseks järgmisesse aastasse praegu tema sõnul samuti vajadust ei ole. “Samas on ees töörohked kuud. Erakorralise töö maht statsionaaris on suur ja seega lõpuni kindlust, et rahaline maht piisav, ei ole,” lisab haigla juht.

Kättesaadavuse osas on haigla suures plaanis kokkulepitu piires, vajaka jääb psühhiaatri ja silmaarsti vajadusest, kuid siin ei ole takistuseks mitte niivõrd rahaline maht, kuivõrd asjaolu, et puudub saatekirjanõue ja arstiressurss on lihtsalt piiratud. “Lastehaiglal täna suurim probleem see, et meie teenus on inimressursi mahukas ehk arstide ja õdede aeg, mis on hindadesse arvutatud, ei vasta tegelikkusele,” ütleb Luts.

Ületööd koguneb haiglates ikka

Kliinikumis on ravijärjekorrad hetkel pikad ja üle lubatud ooteaja üldkirurgia statsionaaris (13 kuud), uroloogias (9 kuud) ning kõrva-nina-kurguhaiguste operatsioonidel (täiskasvanutel 23 kuud, lastel 9 kuud).

Kuigi osal erialadest juhtude arv tõesti kasvas, vähenes suurhaigla 2018. aasta eriarstiabi leping võrreldes 2017. aasta lepinguga 13 472 ravijuhu (3%) võrra ning võrreldes 2017. aasta tehtud ravitööga 27 759 ravijuhu (5%) võrra. Ravijuhtude vähenemine oli kõige suurem ambulatoorse ja statsionaarse arstiabi osas, päevaravi ravijuhtude arv veidi kasvas.

“Positiivne oli aga, et leping rahalises mahus kasvas, kuna haigekassa suurendas ravijuhu keskmisi maksumusi ning viis neid vastavusse tegeliku maksumusega,” lisab haigla juhatuse esimees Priit Eelmäe. Kliinikumi jaoks tähendas see eelkõige statsionaarse ja ambulatoorse ravijuhu keskmise maksumuse tõusu, sest eelnevad aastad oli ravijuhu maksumus viis kuni seitse protsenti lepingus odavam, mis oli Eelmäe sõnul ka üks lepingut ületava töö põhjus.

Käesoleva aasta lepingu sõlmimisel planeeris Eesti Haigekassa oma reservi TÜ Kliinikumi ületöö katteks kaks miljonit eurot.

Haigla juhi sõnul ollakse ravitööd planeeritud vastavalt ravi rahastamise lepingule, ent haiglal on tervishoiuteenuse osutamise võimekus jätkuvalt suurem. “Esimese poolaasta ületöö oli 20 527 ravijuhtu summas 3,7 miljonit eurot. Praeguse prognoosi kohaselt tuleb teise poolaasta ületöö veidi väiksem - prognoosime ligikaudu 2,5-3 miljonit eurot,” ütleb ta.

Ületöö suurust mõjutab ka ülikallite (üle 65 000 euro, toim) ravijuhtude esinemine, mida aasta esimesel poolel oli suurhaiglal planeeritust kaks korda rohkem. “Tõenäoliselt saame ravitööd teha aasta lõpuni plaanipäraselt ja ei pea selleks aastaks planeeritud plaanilist ravitööd edasi lükkama uude aastasse,” selgitab Eelmäe.

Ida-Tallinna Keskhaigla juhatuse esimees Ralf Allikvee ütleb, et keskhaigla tegi haigekassa lepingut ületavat ravitööd esimesel poolaastal üle kolme miljoni euro, sellest 1,7 miljonit maksis haigekassa ka haiglale välja. Teine poolaasta haiglajuhi hinnangul tõenäoliselt oluliselt parem ei tule.

Küsimusele, kas võib juhtuda, et osa ravijuhtusid tuleb lükata uude aastasse, vastab Allikvee, et sellel juhtuda ei lasta. “Haigla peab siiski oma tööd planeerima,” on Allikvee resoluutne. “Ei ole mõtet anda inimesele lubadust, mida sa täita ei suuda. Peab olema väga palju erakorralist, et me midagi uude aastasse lükkama peaksime,” kinnitab keskhaigla juht.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

12. veebruar 2019

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

veebruar 2019

Laadi PDF

Tervise­uudised

veebruar 2019

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.