Suurimad ohud tervishoius: mürgistus ja epideemia
Eesti jaoks kaks kõige suuremat ohtu on ulatuslik mürgistus ja nakkushaiguste epideemia, selgub terviseameti avaldatud tervishoiusündmuste riskianalüüsist.
Riskianalüüsi kohaselt võib ulatusliku mürgistuse tekitada näiteks mõni ebaseaduslik või seaduslik kontrollimata toode nagu salaalkohol ja -tubakas, narkootikum või kontrollimata toidulisand, mis sisaldab ohtlikus koguses toksilist ainet. Ulatuslikku mürgistust on terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja Martin Kadai sõnul võimalik ennetada eelkõige ohutuid ja kontrollituid tooteid kasutades.
Epideemia võib Eestis põhjustada aga sissetoodud nakkushaigus. „Tänapäeval on reisimine ja suurte vahemaade läbimine vähese ajaga kujunenud üldiseks normiks. Paraku levivad tänu meie kiirele elutempole kiirelt ka haigused,“ ütles Martin Kadai. Kadai sõnul võib epideemia põhjustajaks olla nii mõni uus kui ka mõni juba tuntud nakkushaigus. Viimase osas on heaks näiteks eelmisel aastal Eestis levinud äge viiruslik nakkushaigus leetrid, mis tuli Eestisse reisilt naasnud inimestelt.
Kokku nakatus 2018. aastal leetritesse kümme inimest, haiguse levik peatati tänu haigetega kontaktis olnud isikute vaktsineerimisele. Üks nakatunu oli muuhulgas kontaktis ka lasteaia lastega, kuid tänu kõrgele vaktsineeritute arvule haigus seal levida ei suutnud. „Tegelikkuses aitabki epideemia leviku vastu kõige paremini vaktsineerimine, sest meie lähiriikides on meil hetkel mittelevivad haigused täiesti olemas.“ Kadai sõnul registreeriti näiteks Ukrainas perioodil 01.07.2017 kuni 30.06.2018 enam kui 23 tuhat, Serbias ligi viis tuhat ja Prantsusmaal enam kui kaks ja pool tuhat leetrijuhtu.
