Rehabilitatsioonis katsetatakse patsiendikesksemat lähenemist
Sotsiaalkindlustusamet ja Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus (HNRK) allkirjastasid lepingu, mille käigus katsetatakse rehabilitatsioonis patsiendisõbralikumat lähenemist. Tänu sellele saab taastusravi lõppedes jätkata sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusel kohe, ilma et peaks täitma erinevaid taotlusi ja ootama teenuse järjekorras.
Sotsiaalkindlustusameti rehabilitatsiooni valdkonna juhi Ewe Alliksoo sõnul peab klient täna pärast taastusravi lõppu täitma ise rehabilitatsiooniteenusele asumise taotluse ning läbima juhtumikorraldaja hindamise, kuhu ta ei pruugi aga kohe aega saada. Kui tema taotlus saab positiivse otsuse, saab ta küll ise valida enda rehabilitatsiooni teenuse osutaja, kuid teenuse osutaja juures võib olla omakorda järjekord.
„See on pikk ja ajamahukas protsess ning raiskab kliendile olulist taastumise aega. Iseäranis situatsioonis, kus inimesele taastusravi pakkunud spetsialistidel on ülevaade tema toimetulekust ja probleemidest. Teisisõnu, nad teavad tema rehabilitatsiooniteenuse vajadust,“ võtab Alliksoo kokku tänase süsteemi kitsaskohad.
Uus lähenemine
Alates veebruarist hakatakse aga Haapsalus lisaks tavapärasele sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamisele katsetama klientide abistamisel uut lähenemist. See võimaldab jätkata pärast taastusravi lõppu sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusega, ilma et klient peaks täitma taotluse või ootama järjekorras. Samuti piloteeritakse lähenemist, mille kohaselt panevad Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse spetsialistid ise kokku tegevuskava, kuidas lahendada SKA juhtumikorraldajate tuvastatud probleeme.
"Oleme SKA-ga kokku leppinud, et osutame alates veebruarist sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuseid inimestele, kes kuuluvad meie sihtgruppi: kesknärvisüsteemi kahjustusega lastele ja täiskasvanutele. Teeme seda ambulatoorse teenusena või kombineeritult teiste rahastajate finantseeritud teenuste jätkuna või täienduseks. Majutust me sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames ei paku," rääkis Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse juht Kadri Englas.
Piloodi üheks oluliseks eesmärgiks on hoida kokku aega ja raha, mis muidu kuluks erinevate süsteemide vahel liikumiseks, et muuta patsiendi taastumisprotsess sujuvamaks ning tulemuslikumaks.
"Teine eesmärk on tõhustada teenuse osutamisel usalduslikku koostööd, kui osutame meie piirkonnas elavatele puudega inimestele teenust: kui SKA juhtumikorraldaja on tuvastanud sotsiaalse rehabilitatsiooni vajaduse ning kirjeldanud koos patsiendiga soovitud eesmärke, on HNRK meeskonna roll välja pakkuda tegevuskava nende eesmärkide saavutamiseks,” rääkis Englas.
Teenus kodule lähemal
Neil Läänemaa inimestel, kes pidid seni käima teenusel näiteks Pärnus ja Saaremaal või mujal Eestis, on nüüd võimalus saada teenust kodu lähedal. "See koostöö parandab kindlasti Haapsalu ja Läänemaa klientide teenuse kättesaadavust,“ tõdes SKA rehabilitatsiooni valdkonna juht Ewe Alliksoo. “Samuti loodame piloodist õppida, et pakkuda tulevikus välja optimaalsemaid lahendusi puudega inimeste sotsiaalse kaasamise ja iseseisva toimetuleku toetamise korraldamiseks,” lisas ta.
Lepingu pikkus on viis aastat. Lastele saab ühes kalendriaastas osutada teenuseid kuni 2580 euro eest ja täiskasvanutele kuni 1112 euro eest. Hinnanguliselt võiks uut lähenemist katsetada aastas umbes 30 inimest.
Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamist korraldab sotsiaalkindlustusamet. See on sotsiaalteenus, mis on mõeldud puudega või piiratud töövõimega inimese toetamiseks igapäevaeluga toimetulekul. Selle teenuse kaudu õpivad inimene ja tema pere, kuidas saada igapäevaselt hakkama terviseseisundist tingitud erivajadustega. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus ei ole taastusravi, mida rahastatakse Eesti haigekassa eelarvest.
