Kuula artiklit

Autor: Meditsiiniuudised • 8. märts 2019

Kuula artiklit

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

14. veebruaril toimus Hilton Tallinn Park Hotelli konverentsikeskuses Eesti Kardioloogide Seltsi poolt korraldatud konverents “Kardiovaskulaarhaiguste preventsiooni ja ravi uued suunad”.

Kardioloogi pilgu läbi tegid ülevaate südame isheemiatõve preventsiooni ja ravi võimalustest Eestis ja maailmas professor Margus Viigimaa Põhja-Eesti Regionaalhaiglast ja professor Harald Darius Berliini Vivantes Neukolleni meditsiinikeskusest.

Prof Viigimaa rõhutas oma ettekandes, et kuigi lipiidelangetavat ravi (põhiliselt statiinravi) kasutatakse laialdaselt, jäävad suurel osal patsientidest sihtmärkväärtused saavutamata. Selleks, et lipiidelangetav ravi oleks efektiivne, eesmärkväärtused saavutatud, peavad annused olema piisavad. Juhul kui eesmärkväärtusi ühe statiini maksimaalannusega saavutada ei õnnestu, tuleks valida teine statiin.

Antikoagulandi uuring

Prof Darius keskendus ettekandes kroonilise koronaararterite haigusega patsientide ravile. Darius rõhutas, et ateroskleroos ei ole stabiilne, vaid dünaamiline protsess, mis ei peatu. Ta tõi välja, et vaatamata sellele, et patsiendid saavad parimat medikamentoosset ravi – antiagregandid, hüpertensioonivastane ravi, lipiidelangetav ravi – säilib neil patsientidel kõrge vaskulaarsete sündmuste tekkerisk. Erinevates uuringutes (CAPRIE, CHARISMA, PEGASUS, TRA2°P-TIMI 50) on antiagregante omavahel kombineerides saavutatud küll mõningane vaskulaarsete sündmuse vähenemine, kuid mitte suremuse langust.

Esimene uuring, mis on näidanud kroonilise koronaararterite ja/või sümptomaatilise perifeersete arterite haigusega patsientide suremuse osas paremust võrreldes standardraviga, on

COMPASS uuring.

Selles uuringus lisati standardravile, mis sisaldas ka 100 mg atsetüülsalitsüülhapet, vaskulaarne annus (2,5 mg 2 x päevas) rivaroksabaani. Rivaroksabaani lisamisega inhibeeritakse trombide teket üle kahe mehhanismi – blokeeritakse hüübimiskaskaad ja pärsitakse trombotsüütide aktivatsioon.

Sündmuseid oluliselt vähem 

Tulemuseks oli statistliselt oluline suurte kardiovaskulaarsete sündmuste ja kõigi surmade vähenemine selles uuringurühmas, vastavalt 26% ja 23% võrreldes vaid atsetüülsalitsüülhapet saanud uuringurühmaga.

Patsiendi ja arsti jaoks kõige kardetumate verejooksude – koljusiseste verejooksude ja surmaga lõppevate verejooksude määr nii kombinatsioonravirühmas kui vaid atsetüülsalitsüülhapet saanud patsientide harus oli võrdne.

Darius esitles ka kahte patsiendijuhtu, kus ta lisas kroonilise koronaararterite haigusega patsiendi raviskeemi rivaroksabaani vaskulaarse annuse 2,5 mg kaks korda päevas. Mõlemal juhul ajendas seda tegema patsiendi kiiresti progresseeruv krooniline koronaararterite haigus, mis ei olnud seni pidurdunud kasutades parimat saadaolevat medikamentoosset ravi.

Vajadus meeskonnatöö järele

Konverentsi teine pool oli pühendatud perifeersete arterite haigustega (PAH) patsientidele. Uuringute tulemusi ja oma kogemust jagasid kolleegidega Ida-Tallinna Keskhaigla ja TÜ kliinikumi kardioloog Kristina Lotamõis ning regionaalhaigla veresoontekirurg Tiit Kivistik. Toodi välja vajadus interdistsiplinaarse meeskonna järgi PAH haigete käsitlemisel. Samuti see, et vaatamata kõrgetasemelisele interventsionaalsele ravile, mida Eestis tehakse, ei säili selle ravi tulemus, kui puudub parim medikamentoosne ravi. Uute ravimeetodite kasutuselevõtt ja patsientide ravisoostumuse paranemine annab tulevikus ka paremad ravitulemused.

Kuula artiklit

Uued suunad südamehaiguste ravis