Ossinovski aktsiisidest: kõik mida saab valesti teha, tehakse ära

Ossinovski sõnul olnuks Eestil targem Läti alkoholihindasid järele oodata. „Kui eelmisel aastal oli selge, et varasemad aktsiisiotsused olid liiga rutakad, vaadati asjad üle. Siis otsustati järgnevad alkoholiaktsiisi tõusud ära jätta ja Lätit järele oodata,“ ütles ta. Ossinovski sõnul oli selline variant ka Lätile aktsepteeritav, kuna sealne alkoholiaktsiis tõusis nii sellel aastal kui ka pidanuks tõusma järgmisel aastal. „Siis oleksid alkoholi hindade erinevus kohati väiksemgi kui enne piirikaubandust,“ ütles Ossinovski.

Tema sõnul on ka alkoholitootjate numbrid näidanud, et Läti piiril on olukord rahunenud. „Aga valitsus tahtis minna populistlikku teed pidi. Samuti on vilja kandnud alkoholitootjate lobitöö,“ ütles Ossinovski.

Läti tõstis alkoholiaktsiisi alles kolm kuud tagasi, kuid eilse Eesti uudise järel hakati rääkima aktsiisi langetamisest. Märtsis tõsteti Lätis kange alkoholi aktsiisi nii palju, et see oleks võrdne Leedu maksumääraga, samas jäädes veel selgelt alla Eesti aktsiisile.

Kui aga eile teatas Eesti valitsus, et kavatseb alates juulist langetada alkoholiaktsiisi nii lahja kui kange alkoholi puhul 25% võrra, siis täna ütles Läti rahanduminister Jānis Reirs LETAle, et Läti kaalub minna sama teed. Reirs ütles, et Läti võtab Eesti otsusest eeskuju ning järgmisel nädalal koguneb rahandusministeeriumis vastav töögrupp, et arutada selle üle, mida teha aktsiisimääraga.

Läti rahandusminister lausus, et regionaalsel tasemel on tähtis säilitada konkurentsivõimekust ning seetõttu ei näe ta suuri probleeme aktsiisi langetamisega. Seda, kui palju võiks aktsiis alaneda, ei osanud minister veel öelda. Aktsiisilangetus võib jõustuda sel aastal, kuid kõik sõltub sellest, mis lahenduseni töögrupp jõuab ning kuidas koalitsioonipartnerid ühisele meelele jõuavad. Samas märkis ta, et aktsiisi langetamisega paralleelselt tuleks leida ka seda, kust saada täiendavat raha riigieelarvesse või kust vähendada kulusid.

LETA küsitletud koalitsioonipartnerid polnud samas rutakad alandamisega nõustuma. Keskkonnakaitseminister Juris Pūce lausus, et enne peaks olukorda analüüsima ning vaatama aktsiise kogu maksupoliitika kontekstis. Ta rõhutas, et olukorras, kus majandus järjest kasvab ning tugevneb surve meditsiini- ja haridustöötajate palkade tõstmiseks, peavad maksubaasi alandamiseks olema laual väga tõsised argumendid.

Pūce lisas, et alkoholi aktsiisimäärasid ei otsustata lähtuvalt konkurentsist Eesti või Leeduga, vaid alkoholipoliitika peamine eesmärk on siiski piirata alkoholi tarbimist Lätis.

Justiitsminister Jānis Bordāns lisas, et arvesse tuleb võtta kahte aspekti - majanduslik mõju ning moraalne vastutus. Ta lausus, et alkoholipoliitika peaks lähtuma sellest, et see ei kahjustaks inimeste tervist.