HPV vastu vaktsineerimise protsent on jõudsalt kasvanud

Esimeste vaktsineerimisaastate tulemused näitasid, et võrreldes teiste riikidega oleme juba heal tasemel ja selle suurendamise potentsiaal on Eestis kindlasti olemas. Lapsevanemate osakaal, kes ei ole vaktsineerinud oma lapsi ega esitanud keeldumisavaldust, oli 2019. a 5,1% (2018. a – 11,3%), tõdes terviseameti nakkushaiguste seire- ja epideemiatõrje osakonna nõunik Irina Filippova.

Mõned papilloomiviiruse tüübid võivad põhjustada pahaloomuliste kasvajate teket genitaalpiirkonnas (nt emakakaela-, häbeme- ja tupe-, päraku, peenisevähk) ning suuõõnes (nt suu- ja neeluvähk). Emakakaelavähk moodustab 80% inimese papilloomiviirustest tingitud kasvajatest.

Papilloomiviiruse tüübid HPV 16 ja 18 põhjustavad 70% emakakaelavähkidest. Eestis on haigestumus ja suremus emakakaelavähki üks kõrgemaid Euroopas. „Emakakaelavähk on raske haigus - peale emakakaelavähi diagnoosimist elab ainult 80% haigetest kauem kui 1 aasta ja ainult 40% kauem kui 5 aastat,“ tõdes Filippova. Haiguse kujunemise algjärgus tekib emakakaela rakkude düsplaasia, kus rakkude normaalne kasvamine häirub. Uuringu „Vähihaigestumus 2009–2013 ja 20 aasta trendid Eestis“ tulemused näitasid, et emakakaelavähi haigestumus suureneb Eestis jätkuvalt ja suremus ei vähenenud. Haigekassa andmetel oli 2018. a Eestis erineva astme düsplaasiaga üle 5000 naist, häbemevähiga - 123, tupevähiga - 45, emakakaelavähiga - 803, anaalvähiga 82 ja keelepõhja-, tonsilli- ning suuneeluvähiga 83 naist.

Kondüloomid on HPV põhjustatud näsataolised või käsnjad moodustised, mis võivad paikneda meeste ja naiste välissuguelunditel, naisel ka tupes ja emakakaelal. Kondüloomide olemasolul kannatab inimene nii vaimselt (probleemid intiimelus) kui ka füüsiliselt ( kondüloomid võivad põhjustada kihelust ja valu). Kondüloomid alluvad raskesti ravile ja nende puhul on suur oht ravijärgseks taastekkeks.