Kuula artiklit

Autor: Meditsiiniuudised • 19. veebruar 2020

Kuula artiklit

Esimeste vaktsineerimisaastate tulemused näitasid, et võrreldes teiste riikidega oleme juba heal tasemel ja selle suurendamise potentsiaal on Eestis kindlasti olemas. Lapsevanemate osakaal, kes ei ole vaktsineerinud oma lapsi ega esitanud keeldumisavaldust, oli 2019. a 5,1% (2018. a – 11,3%), tõdes terviseameti nakkushaiguste seire- ja epideemiatõrje osakonna nõunik Irina Filippova.

2019. a vaktsineeriti 2004., 2005., 2006., 2007. aastatel sündinud tütarlapsi.

▲ ▼	▲ ▼
2004. a sündinutest on vaktsineeritud 1. vaktsiinidoosiga 3800 (62,6%) tütarlast, 2. doosiga	60,9%
2005. a sündinutest on vaktsineeritud 1. vaktsiinidoosiga 3978 (64,4%) tütarlast, 2. doosiga	60,6%
2006. a sündinutest on vaktsineeritud 1. vaktsiinidoosiga 4158 (63,4%) tütarlast, 2. doosiga	54,1%
2007. a sündinutest on vaktsineeritud 1. vaktsiinidoosiga 3771 (56,5%) tütarlast, 2. doosiga	14,8%

Võrdluseks 2018.a andmed (2018. a vaktsineeriti 2003., 2004., 2005., 2006. aastatel sündinud tütarlapsi):

▲ ▼	▲ ▼
2003. a sündinutest on vaktsineeritud 1. vaktsiinidoosiga 3538 (61,6%) tütarlast, 2. doosiga	54,7%
2004. a sündinutest on vaktsineeritud 1. vaktsiinidoosiga 3772 (60,9%) tütarlast, 2. doosiga	49,2%
2005. a sündinutest on vaktsineeritud 1. vaktsiinidoosiga 3742 (59,6%) tütarlast, 2. doosiga	37,4%
2006. a sündinutest on vaktsineeritud 1. vaktsiinidoosiga 2712 (42,8%) tütarlast, 2. doosiga	7,7%

Võrdluseks teiste riikide HPV vaktsineerimisega hõlmatuse andmed:

• Soomes alustati HPV-vastase vaktsineerimisega 2010. aastal. 2019. a oli Soomes hõlmatus HPV vaktsineerimisega 13-aastastel 69,7%.

• 2017/2018, UK: 83.8% 13–14-aastastel.

• 2016, Prantsusmaa: 16% 16-aastastel.

• 2017, USA: 53,1% tütarlastel ja 44,3% poistel.

• 2017, Saksamaa: 45.3% 14–17-aastastel tütarlastel.

Irina Filippova selgitas, et 2018. aasta 1. jaanuarist alustati Eesti tütarlaste vaktsineerimisega inimese papilloomiviiruse (HPV) vastu immuniseerimiskava raames. Immuniseerimiskava sihtrühmaks olid aastatel 2018-2019 tütarlapsed vanuses 12 kuni 14 aastat. Vaktsineerimiskuur koosneb kahest vaktsiinidoosist, mille manustamise intervall on 6 kuni 13 kuud.

Immuniseerimiskava teostamiseks on valitud vaktsiin Gardasil 9, mis kaitseb üheksa viiruse tüübi eest: 6, 11, 16, 18, 31, 33, 45, 52 ja 58. See aitab hoida ära HPV-st põhjustatud haigused: emakakaela, häbeme, tupe ning päraku vähieelseid kahjustusi ja vähki, suguelundite tüükaid (teravaid kondüloome). Vaktsiini Gardasil 9 kasutatakse plaanipäraselt, vaktsiini tarnegraafik on paindlik, kasutamata vaktsiine alles ei jää.

Mõned papilloomiviiruse tüübid võivad põhjustada pahaloomuliste kasvajate teket genitaalpiirkonnas (nt emakakaela-, häbeme- ja tupe-, päraku, peenisevähk) ning suuõõnes (nt suu- ja neeluvähk). Emakakaelavähk moodustab 80% inimese papilloomiviirustest tingitud kasvajatest.

Papilloomiviiruse tüübid HPV 16 ja 18 põhjustavad 70% emakakaelavähkidest. Eestis on haigestumus ja suremus emakakaelavähki üks kõrgemaid Euroopas. „Emakakaelavähk on raske haigus - peale emakakaelavähi diagnoosimist elab ainult 80% haigetest kauem kui 1 aasta ja ainult 40% kauem kui 5 aastat,“ tõdes Filippova. Haiguse kujunemise algjärgus tekib emakakaela rakkude düsplaasia, kus rakkude normaalne kasvamine häirub. Uuringu „Vähihaigestumus 2009–2013 ja 20 aasta trendid Eestis“ tulemused näitasid, et emakakaelavähi haigestumus suureneb Eestis jätkuvalt ja suremus ei vähenenud. Haigekassa andmetel oli 2018. a Eestis erineva astme düsplaasiaga üle 5000 naist, häbemevähiga - 123, tupevähiga - 45, emakakaelavähiga - 803, anaalvähiga 82 ja keelepõhja-, tonsilli- ning suuneeluvähiga 83 naist.

HPV põhjustab ka kondüloome

Kondüloomid on HPV põhjustatud näsataolised või käsnjad moodustised, mis võivad paikneda meeste ja naiste välissuguelunditel, naisel ka tupes ja emakakaelal. Kondüloomide olemasolul kannatab inimene nii vaimselt (probleemid intiimelus) kui ka füüsiliselt ( kondüloomid võivad põhjustada kihelust ja valu). Kondüloomid alluvad raskesti ravile ja nende puhul on suur oht ravijärgseks taastekkeks.

HPV väikese riskiga tüübid 6 ja 11 põhjustavad umbes 90% kondüloomidest ja ka harvaesinevat, kuid raske kuluga ülemiste hingamisteede haigust, respiratoorset papillomatoosi (eelkõige lastel). Eestis oli 2011. aastal genitaalkondüloomide levimus 18–45-aastastel naistel 4,6% ja meestel 2,8%.

Immuniseerimiskava täitmiseks kasutatav vaktsiin inimese papilloomiviiruse vastu kaitseb HPV tüübi 6 ja 11 põhjustatud kondüloomide eest (vaktsiini kaitseefektiivsus ca 99%).

Filippova lisas, et vaktsiini efektiivsus emakakaelavähi ja teiste HPV-ga seotud vähkkasvajate ennetamisel põhineb HPV-infektsiooni vältimisel. Mida kõrgem on hõlmatus HPV vaktsineerimisega tütarlastel, seda paremini on kaitstud HPV-ga nakatumisest poisid. Hetkel on eesmärgiks saavutada maksimaalne hõlmatus HPV vaktsineerimisega 12-14-aastastel tütarlastel. HPV vaktsineerimise laiendamine teismelistele poistele vajab Eestis täiendavat kulu-tõhususe analüüsi.

Kuula artiklit

HPV vastu vaktsineerimise protsent on jõudsalt kasvanud