Autor: Meditsiiniuudised • 16. märts 2020

KKK – COVID-19 ja apteegid

Ravimiamet on terviseameti juhendite ja professor Irja Lutsari seisukohtade toel pannud kokku juhendi apteekidele, kuidas toimida koroonakriisi ajal.

Autor: Shutterstock

Kuidas kaitsta apteekreid?

Tööandja peab korraldama töötajate kaitse. Apteegis tuleb järgida standardseid ettevaatusabinõusid. Viirus levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt lähedasel kontaktil nakkuskahtlase inimesega, kellel on nakkusele iseloomuslikud sümptomid, eelkõige köha.

Maskide tellimine riigi poolt on mitmete riikidega ühishankes. Võimalusel kasutada kaitsekindaid.

Korraldada töö ringi nii, et uus töökorraldus kaitseks töötajat:

•Piirake inimeste mitmekaupa sisenemist.

•Piirake riiulite vahel liikumist.

•Tekitage luuk/kaitsev sirm vms ostja ja müüja vahele.

•Sularaha ostu puhul desinfitseerida käsi, puhastada makseaparaadi nuppe.

•Pöörake tähelepanu sageli katsutavate pindade puhastamisele (lett, ukselingid, lülitid, kutsenupud jne).

•Vältige silmade, nina ja suu puudutamist. Haigus võib levida ka siis, kui puudutatakse pisikutega kaetud esemeid ning seejärel oma silmi, nina või suud.

Mida teha, kui apteeki tuleb haigustunnustega patsient?

Selgitage apteegikülastajale kätehügieeni nõudeid ja võimalusel paluge neil käsi enne apteeki sisenemist desinfitseerijaga puhastada. Andke kliendile soovitus viivitamatult koju minna. Tuletage kliendile meelde, et aevastades või köhides tuleks suu ja nina katta pabertaskurätiga, mis hiljem tuleb visata prügikasti. Häda korral sobib suu ja nina katmiseks varrukas. Apteegipersonal peab jälgima standardseid ettevaatusabinõusid (kätehügieen ja isikukaitsevahendid otsese kontakti vältimiseks kliendiga, vt eelmine punkt). Kui inimene kahtlustab, et on nakatunud COVID-19-sse, siis võib apteeker anda talle soovituse helistada perearstile või perearsti nõuandetelefonile 1220.

Kuidas kaitsta riskirühma kuuluvat töötajat?

Riskirühma töötajad (eakad või krooniliste haigustega töötajad) võiks võimalusel klientidega mitte kokku puutuda. Kui see ei ole võimalik, tuleb töötaja igal juhul varustada kaitsevahenditega.

Mida teha, kui haigestub apteeker ja millal võib tervenenud apteeker tagasi tööle tulla?

Apteeker peab esimeste haigusnähtude ilmnemisel informeerima oma vahetut juhti ja koju pöörduma ning perearstiga ühendust võtma, rasketel juhtudel kiirabiga. Haigestunule selgitatakse ja põhjendatakse isolatsioonivajadust ja isolatsioonirežiimi. Tööle võib naasta täielikul tervenemisel. Haigusnähtude muutumise korral pidada telefoni teel nõu oma perearstiga. Täpsem info siit.

Kui apteegitöötajal on diagnoositud COVID-19, siis mida teevad teised sama apteegi töötajad?

Vahetud kontaktsed peaks jääma 14ks päevaks koju. Terviseameti andmetel on Eestis viirushaiguse COVID-19 tuvastamise võimekus Terviseameti, Tartu Ülikooli Kliinikumi, Synlabi, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Ida-Viru Keskhaigla ja Pärnu Haigla laborites.

Kuhu peab teatama, kui apteekrite haigestumise tõttu peab apteegi sulgema?

Sulgemisteade tuleb saata ravimiameti üldmeilile [email protected] Ravimiamet vajab seda teavet üldise olukorra hindamiseks riigis.

Kaaluda tuleb, kas on võimalik leida asendustöötaja ja võimalusel hoida apteek siiski lahti kasvõi lühemat aega, mõned tunnid päevas. Info lahtioleku aegade kohta tuleb panna apteegi uksele ja ka sellest ravimiametit informeerida.

Kas peaks piirama teatud ravimite ostmist?

Palun suunake inimesi ravimite ratsionaalsele kasutamisele, vähendades inimeste hirme ja soovi ravimeid kokku osta. Mõtlematut varumist tuleks vältida nii retseptiravimite kui ka käsimüügiravimite osas. Mõtlematu varumine võib ravimitest ilma jätta need inimesed, kes seda haigestumisel päriselt vajavad. Apteeker peab klienti nõustama, et ravimeid hoitaks lastele nähtamatus ja kättesaamatus kohas.

Kuidas ja millega apteegiruume puhastada?

Sageli kasutatavad ruumid, esemed ning puudutatud alad nagu näiteks ukselingid, käsipuud, lülitid, toolide käetoed jms) tuleb puhastada tavapäraste majapidamises kasutatavate puhastus- ja desinfitseeriva (biotsiidse) toimega vahenditega.

Kui kaua viirus keskkonnas püsib?

On uuring, mis näitab, et õhuvoos ja pindadel püsib viirus 48-72 tundi. Oluline on märkida, et viiruse hulk selle aja jooksul oluliselt langes. Samas tuleb meeles pidada, et viiruse levitajaks on ikka inimene, sest viirus saab paljuneda vaid inimese rakkude olemasolul.

Kas viirusele on olemas ravi?

Hetkel on üle kogu maailma käimas ulatuslik arendustöö leidmaks COVID-19 vastu nii vaktsiini kui ka ravimeid. Lisaks uuritakse ka seda, kas COVID-19 ravis võiks kasutada juba mõnda olemasolevat ravimit. Rohkem infot vaata ravimiameti uudisest SIIT.

Praegune ravi on ikka endiselt sümptomaatiline ja toetav.

Täiendavav info terviseameti lehelt.

Jaga lugu
Mu.ee toetajad:
Kadi HeinsaluMeditsiiniuudiste peatoimetajaTel: 6670 451
Violetta RiidasMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 454
Margot VentMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 446
Triin Tabur Meditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 455
Karin TammMeditsiiniuudiste sündmuse juhtTel: 513 8862
Hanna SultsMeditsiiniuudiste sündmuste projektijuhtTel: 6670 385
Maarja KõrvMeditsiinimeedia müügijuhtTel: 5257708