Moodustati kaks regionaalset meditsiinistaapi

Põhja meditsiinistaapi juhib regionaalhaigla ülemarst prof Peep Talving, kelle asendajateks vajadusel on regionaalhaigla juhatuse esimees Agris Peedu ja Lastehaigla juhatuse esimees Katrin Luts.

Prof Peep Talvingu sõnul hakkas regionaalhaigla ettevalmistusi võimalikeks stsenaariumiteks – kui haiglatesse jõuab mitusada kriitilises seisundis patsienti – tegema juba veebruari alguses. „Panime kokku operatiivstaabi regionaalhaigla töö korraldamiseks kõrgendatud nakkusriski ajal ja läksime üle kriisijuhtimisele,“ ütles prof Talving. „Haigla operatiivstaabis on igal olulisel valdkonnal selge vastutaja ja meie senise kogemuse pealt oli lihtne kokku panna ka Põhja meditsiinistaap.“

Põhja meditsiinistaapi kuuluvad lisaks staabi juhile arstlike tegevuste juht, õendustegevuste juht, tugitegevuste juht, regiooni haiglate juht, erakorralise meditsiini tegevuste juht, intensiivravi tegevuste juht, infektsiooniekspert, meditsiinijuht ja Põhja kiirabistaabi esindaja. Põhja meditsiinistaap on kokku kutsutud ekspertide seast, sinna kuuluvad kõigi piirkonna haiglate esindajad ja staabi liikmetel on ka asendusliikmed. „Põhja meditsiinistaap alustas virtuaalkoosolekuga juba reedel ja regulaarsed virtuaalkohtumised on plaanitud kaks korda nädalas,“ ütles prof Talving.

Dokror Popovi ja prof Talvingu staapide koostöös kaardistatakse praegu kogu meditsiinisüsteemi kõik nõrgemad kohad - isikukaitsevahendite vajadus, kopsude ventilatsiooni võimalus, voodikohad, personal, COVID-19 haigete teekonnad haiglates, kuidas nad jõuavad statsionaarsele ravile, kuidas nad jõuavad erakorralisse meditsiini osakonda jne.

“Kriisiolukorras on selline juhtimisstiil ehk kõikide raviasutuste allutamine regionaalhaiglate juhtimise alla ainuõige lahendus, sest neil on piisav ekspertiis, vahendid ja personal. Samuti on nad praegu kõige valmistunud nakatunud patsiente vastu võtma - nende jaoks on loodud spetsiaalsed osakonnad, haiglasse tulijaile välja töötatud eraldi teekonnad, vabastatud isolatsioonipalatid ning nii peaks see koroonaviiruse laialdase leviku korral toimuma igas haiglas,” selgitas doktor Popov. "Me teame, et patsientide arv hakkab kasvama. Kui vaatame teiste riikide kogemust - Itaalia, Prantsusmaa, Inglismaa, mis liiguvad meist selle nakkuse levikuga natuke eespool, siis trendid on samad. Meie plaan kriisijuhtimise ümberkorraldamisel ongi just see, et need suuremad haiglad, kus ettevalmistustööd on juba tehtud, saaksid olla abiks teistele, et samad ümberkorraldused oleksid maksimaalselt tõhusad.”

Justnimelt Saaremaale, kui kõige enam viirusest haaratud regiooni tegi doktor Popov eelmisel nädala lõpus ka oma esimese kiirvisiidi, mille järel otsustas ta saarlastele appi saata nii esimesed lisajõud kui ka paluda abi kaitseväelt, kes toob Kuresaarde oma 20 intensiivravikohaga välihaigla. “Meditsiinilises mõistes on meil praegu sõjaseiskord ja Eesti meditsiinipersonal üle Eesti peab olema valmis lahinguks, mille eeldatav tipp jõuab kätte nädala-pooleteise pärast,” lausus Popov. Põhja meditsiinistaabi kaudu on koostöö piirkonna haiglate vahel keskselt koordineeritud ja vajalikud otsused tehakse Eesti olukorra tervikpilti arvestades. Nii on ka Saaremaal ja Hiiumaal võimekus vajalikul viisil toetatud.

Infot COVID-19 haiguse kohta leiab nüüd ka Regionaalhaigla uuest teemaveebist www.koroonakriis.ee, mis on abiks patsientidele, nende lähedastele ja kõikidele nendele inimestele, kes otsivad COVID-19 kohta tõenduspõhist infot usaldusväärsest allikast.