Soole mikrobioota mõjutab nii vaimset kui ka füüsilist tervist

Soole mikrobioota oma metaboolse aktiivsuse poolest võrdne maksatalitluse omaga, see mõjutab inimese nii vaimset kui ka füüsilist tervist, kinnitab gastroenteroloog Vadim Brjalin.

Gastroenteroloog Vadim Brjalin valiti mõni aasta tagasi ka LTKH aasta arstiks.

Foto: mu.ee

Allpool Meditsiiniuudiste küsimustele vastav Lääne-Tallinna Keskhaigla gastroenteroloog Vadim Brjalin viib läbi 19. mail kl 15:30-16:30 perearstidele, pereõededele ja apteekritele suunatud veebiseminari soole mikrobioota olulisusest. Veebiseminar on osalejatele tasuta ja sinna saab registreerida siit.

Miks on vaja uurida ja hoida korras inimese mikrobiootat?

Inimese mikrobiootaks nimetatakse tasakaalus peremehe organismiga eksisteerivate mikroorganismide (mikroobid, seened ja viirused) kogumit. Kõige rohkem mikroorganisme elab seedetraktis, eriti jämesooles. Mikrobioota osaleb aktiivselt ainevahetuses. Soole mikrobioota oma metaboolse aktiivsuse poolest võrdne maksatalitluse omaga, tihti nimetatakse seda gastrointestinaalse süsteemi neljandaks elundiks. Soole mikrobioota mõjutab inimese füüsilist ja vaimset tervist.

Kuidas elu jooksul mikrobioota muutub? Kas on suuri erinevusi lapse ja eaka mikrobiootas?

Loote mikrobioota hakab kujunema üsasiseselt, esimesed mikroorganismid koloniseerivad seedetrakti ja teisi piirkondi kohe pärast lapse sündi. Sünnitamise viis mõjutab soole mikrobioota kooslust. Uuringud näitasid, et keisrilõike abil sündinud lapsed on rohkem tundlikud erinevate allergiliste haiguste suhtes ning nende mikrobioota erineb loomulikul teel sündinud laste mikrobioota omast. Kolmandaks eluaaastaks on lapse mikrobioota sarnane täiskasvanu omaga. Edaspidi toitumisharjumused, haigused, antibiootikumide kasutamine, suitsetamine, alkoholi liigtarbimine, füüsiline aktiivsus ja teised tegurid mõjutavad mikrobioota kooslust.

Eaka inimese mikrobioota on vaesem: prevaleeruvad mikroobid, mis puuduvad või esinevad väikestes kogustes keskealisel inimesel.

Kuidas oma soolestikku rohkem häid baktereid koloniseerida ja halbu minema ajada?

Selle jaoks on vaja järgida tervislikku elustiili, see tähendab: toituda mitmekesiselt, rohkem kasutada oma toidusedelis kiudaineid. Soolebakterid armastavad neid väga ja kasutavad energia allikana. Tuleb juua vedelikku piisavas koguses kuni 2-3 liitrit päevas, aktiivselt tegeleda spordiga ning mitte unustada puhata.

Milliseid seisundeid või haigusi mõjutavad soolebakterid enim?

Uuringud ja kliiniline praktika näitavad, et enim mõjutavad soole mikrobiootat onko- ja autoimmuunsed haigused, pikaajaline antibakteriaalne ja immuunsupressiivne ravi.

Kuidas on seotud seedesüsteemi haigused ja mikrobioota?

Gastrointestinaalsed haigused kutsuvad esile seedetrakti põletikku, mis viib düsbioosini, tekivad kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed muutused mikrobioota koosluses

Kas mikrobioota mõjutamisega saab muuta seedetrakti haiguste kulgu?

Jah, saab mõjutada, aga mikrobioota mõjutamisega ei saa muuta kahjuks mitte kõikide erinevate seedetrakti haiguste kulgu. Selles suhtes on fekaalmikrobioota transplantatsioon (FMT) uus paljulubav põletikuliste soolehaiguste ravimeetod. Kahjuks tõendusepõhiseid andmeid FMT ravimeetodi, st efektiivsuse ja ohutuse kohta, ei ole. See ravimeetod puudub ka Eesti ravijuhises, Seega protokolli kellele, millal ja kuidas seda teha, ei ole. Euroopa ravijuhises (kasutame seda ka oma praktikas) pole ühtegi sõna selle kohta. See on eksperimentaalne meetod, mis ootab tõenduspõhiseid andmeid.

Kui püsivad on muutused ja kui suur vaev on hoida taset, juhul kui õnnestub häid baktereid koloniseerida mingi ravikuuri abil?

Mõnikord, eriti kui kahjulikud tegurid toimivad pikalt, ei piisa ühest ravikuurist, seda tuleb korrata.