Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Miks eakad surevad COVID-19 tõttu, juhitavale hingamisele jõudmata?
Eestis ei ole juba viies päev ühtegi inimest COVID-19 tõttu juhitaval hingamisel, samas on surnud nädala teises pooles kaks eakat naist tavapalatis, mitte intensiivravis. Uurisime, miks.
Eile suri COVID-19 tõttu Pärnu haiglas sealsest hooldekodust pärit eakas naine ja kaks päeva tagasi suri samas haiglas üks Lihula hooldekodust pärit eakas naine. Kumbki neist ei olnud enne seda juhitaval hingamisel. Alates 27. maist ei ole keegi olnud enam koroonaviiruse tõttu intensiivravis. 31. mai seisuga on haiglaravil 25 inimest.
Terviseameti kommunikatsioonijuht Simmo Saar selgitas, et kõik haiged ei peagi intensiivravile jõudma. "Juhitava hingamise rakendamise põhimõtted pole COVID-19 levikuga seoses muutunud ning nende rakendamisel järgivad arstid tavapärast praktikat," jätkas ta.
Tema sõnul otsustab juhitava hingamise vajaduse ja otstarbekuse üle arstide konsiilium, kes arvestab nii patsiendi tervislikku seisundit, kaasuvaid haigusi, nende raskusastet kui ka potentsiaalset prognoosi intensiivravi ja juhitava hingamise rakendamise või mitterakendamise korral.
"Eestis juhitaval hingamisel olnud COVID-19 diagnoosiga isikud olid keskmiselt pikemalt haiglaravil ning keskmiselt nooremad võrreldes haiglas meie seast lahkunute keskmise ravipikkuse ning vanusega," lisas Saar.
Saar rõhutas, et juhitaval hingamisel olevate patsientide arvust ei saa otseselt järeldada, et teistel patsientidel hingamisraskusi pole, samuti ei saa siit järeldada vahetut surmapõhjust järeldada.
Seotud lood
Kandideerimise tähtaeg 28.09.26
Hetkel kuum
Enimloetud
2
5
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele